Põltsamaa kunstigaleriis on avatud fotonäitus

Fotonäitus Põltsamaal. Foto: Ethel Hakkaja
Põltsamaa lossihoovis asuvas kunstigaleriis pArt on kuni 1. aprillini avatud Jõgevamaa Fotokunsti Arendus-ja Koolituskeskuse ülevaatenäitus.

Galerii pArt mõneti talutuba meenutavas näitusesaalis on vaadata ligi sada saja pildi, mille autoriteks on fotograafid Johannes Haav, Ardi Kivimets, Raivo Tasso, Harald Lindok ja Mihkel Vaher Jõgevalt, Väino Valdmann Põltsamaalt. Debüteerijaks on näitusel fotograafiahuviline ettevõtja, AS Valmeco juht Rein Mõts.

Mitmetel pildid tutvustavad ajaloolisi, kultuurilooliseid ja looduslikult kauneid paiku: Puurmani loss, Kärde rahumajake, Laiuse lossivaremed, Kassinurme linnamägi Endla Looduskaitseala, Peipsi rannik Pala vallas, Kuremaa järv jne. Johannes Haavalt on näitusel ka aerofotod.

Näitus avati Põltsamaa kunstelu eestvedajate ja Jõgevamaa Fotokunsti Arendus ja Koolituskeskuse koostöös. “Fotograafia on ju ka üks kunstiliike,” ütles galerii pArt perenaine kunstnik ja kunstipedagoog Ehtel Hakkaja. „Hea, et näitusele on toonud oma pildid seitse fotograafi. See võimaldab saada ülevaate igaühe loomingust ja selle omapärast. Väino Valdmann lisaks fotograafiale võimekas ka arvutigraafikas. Teenekas ajakirjanik Ardi Kivimets on osanud oma pilte humoorikalt allkirjastada. Nii nimetab ta pilti kanakarjast ja kukest „Erakonna koosolekuks.“

„Fotonäitus võimaldab tajuda iga pildistaja oma käekirja. Kodune on vaadata ka Väino Valdmanni ja Johannes Haava fotosid Põltsamaalt,” arvas Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes ka ise mitmele sündmustele fotoparaadi kaasa võtab. „Usutavasti on näitus galeriis pArt senini kõige suuremas ruumis avatud fotonäitus Põltsamaal,” märkis Põltsamaa pressimuuseumi üks rajajaid ja MTÜ Ajakirjanduse Uurimis ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni.

Jaan Lukas

Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ

Luulõhuvilidsõ latsõ ja noorõ võiva joba naada märkmä tuu pääle, midä lukõ kirämehe Adsoni Arturi nimelidsel luulõvõistlusõl Sännä mõisan 28. mahlakuu pääväl (28.04.2011).

Luulõtuisi võiva tulla lugõma aoluulidsõ Võromaa koolilatsõ, a ka latsiaia- ja kodolatsõ. Egäst koolist oodõtas ekkä vannusõrühmä (1.–4., 5.–9. ja 10.–12. klass) ütte esinejät vai punti kooni neläst latsõst.

Võrokeeline luulõvõistlus tulõ Adsoni Arturi avvus 13. kõrda. Tuud kõrraldasõ Võro instituut ja Sännä mõisakeskus. Üten lüümise soovist tulõssi teedä anda ildampa 22.04 kas allas.tiia@gmail.com vai tel 7828754, 56143780.

Allikas: Uma Leht

Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Täna kell 16 antakse Eesti Rahvusraamatukogus viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avatakse Eesti nüüdisgraafika näitus.

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik. Loe edasi: Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Narva Kutseõppekeskus tutvustab end kooliõpilastele

Kuni 18. märtsini toimuvad Narva kõigis üldhariduskoolides Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) infotunnid, mille eesmärgiks on üldhariduskoolide õpilaste kutsealane teavitamine ja kodulinnas tasuta kutsehariduse omandamise võimalustest informeerimine. Sihtrühmadeks on 9. ja 12. klasside lõpetajad.

Juba viiendat kevadet koos õppekeskuse õpilastega üldhariduskoole külastav Narva Kutseõppekeskuse õppekorralduse spetsialist Elyanna Romanova tõdes, et Narva linna õpilastele info jagamine on oluline. „Koolidega koostöös anname oma panuse lõpetajate teadlike valikute kujundamises,“ sõnas Elyanna Romanova. “Tänusõnad koolijuhtidele õpilasi toetava koostöö eest,” lisas Romanova.

Kevadisel koolivaheajal toimuvad Narva Kutseõppekeskuse avatud uste päevad. Iga päev (21.-25. märtsini) ootame kõike soovijaid Narva Kutseõppekeskuse avatud uste päevade raames ekskursioonidele, meistriklassides osalema ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus tutvustab end kooliõpilastele

Võro instituudi pildivõigõlusõ kokkovõtus

Foto: Erkki Peetsalu
Võro instituudi pildivõigõlusõl „Uma kiil pildi pääl” sai pääpreemiä pilt „Är kupatagu’!”. Avvuhinna’ anti parõmbilõ pilditegejile kätte imäkeelepääväl, 14. märdsil.

Võidopildi silti „Är kupatagu’!” või nätä’ üte Haani valla külätii pääl, kon seo karistas hoogu maaha võtma nii väikeisi jalgrattasõitjid ku ka autojuhtõ. Avvuhinda oll’ Võro instituudin vasta võtman sildi meisterdäjä Peetsalu Mari. Tä ütel’, et hoiatus mõos tälle hindälegi: ku silti näge, võtt jala gaasipedaali päält kõrraga maaha.

Tõsõ kotussõ sai võigõlusõl Lehese Tõnu pildiga „Tiid võõbatas”. Pilt om tettü minevä suvi Võro-Valga maantii pääl. Tiitöie silt jäi nii häste silmä, et pandsõ pidurit vaotama ja pildistämises massinast vällä tulõma.

Kolmanda kotussõ sai võigõlusõl Tähismaa Inno pildiga „Õkva tulõ”, mink pääl om nätä’ sama kiräga päästeteenistüse massin.

Vällä anti ka kats eripreemiät. Kõgõ parõmba sildi löüdmise preemiä sai Laanõ Valdis pildi iist „Vana’ hää’ as’a’”. Pildi pääl omma’ üte Võro poodi aknõ’ siltega: hammõ’, püksi’, pluusõ’, jupka’, kampsi’. Nall’alidse pildi preemiä sai Platsi Marja-Liisa pildi iist „Purõja Kana”.

Parõmbit pilte avit’ vällä valli’ hindamiskogo: luulõtaja Contra (Konnula Margus), filmimiis Mustingu Ove, keeletiidläse’ Metsa Mari ja Zabrodskaja Anastassia, pilditegijä Kotjuhi Dmitri ja kunstik Hintsi Anna.

Võigõlusõlõ saadõtuist piltest pandas kokko näütüs.

Umakeelitside’ pilte’ korjamine pildivõigõlusõ lõpuga otsa ei saa’: Võro instituut uut pilte ka edespiten aadressi kaile@wi.werro.ee pääle.

Pildivõigõlust „Uma kiil pildi pääl” tugõsi’ Oma King ja Nopri talomeierei.

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Loe edasi: Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Eile saabus Sindi Muusikakooli Estonia klaver

Eile pärastlõunal saabus Sindi Muusikakooli Estonia Klaverivabrikus valmistatud polüester viimistlusega musta värvi stuudioklaver. Leping klaveri valmistamiseks sõlmiti Sindi Linnavalitsuse ja AS Estonia Klaverivabriku vahel läinud aasta 21. detsembril.

Muusikakooli direktori kohusetäitja Mall Türk ütles, et Sindi linna ja muusikakooli jaoks on see ajalooline sündmus. Ava-Express OÜ töötajad paigutasid stuudioklaveri muusikakooli saali, kuid kohe sellel veel mängida ei saa. Klaver peab mõnda aega aklimatiseeruma ja 6. aprillil tuleb klaverivabriku meister ning pillile tehakse lõpphäälestus. Pidulik, uue klaveri avakontsert, toimub Sindi Muusikakoolis 8. aprillil.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Homme, 17. märtsil kell 13.00–15.30 toimub Viljandi maavalitsuse õppeklassis (Vabaduse plats 6) Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev.

Infopäeval teeb Kohaliku omaalgatuse programmi tutvustava esitluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant Tiina Loorand. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmus räägib projektide nõustamisest ning maavalitsuse peaspetsialistid Katrin Reimo ja Heli Veskimägi Kohaliku omaalgatuse programmi aruandlusest. Infopäeva lõpetab huviliste küsimustele vastamine.

Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Programmi rakendatakse kogu Eesti territooriumil kahes sihtpiirkonnas:
1) maapiirkondades (alla 2500 elanikuga asulad); 2) linnapiirkondades (üle 2500 elanikuga asulad). (Andmed Rahvastikuregistri 1.01.2011 seisuga.) Loe edasi: Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Raamat Eesti pühhist kotussist

No om olõman raamat «101 Eesti pühapaika» – seo säädse kokko rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju ja andsõ vällä kirästüs Varrak.
Vana Võromaa pühhist paigust om raamatuhe valit Pühäjõgi, Taivaskoda, mitmõ ristipuu ja ristimõtsa, Harglõ ohvripetäi, Vahtsõliina liinamägi, kapõl’ ja kerik, Vahtsõliina tammõtsõõr ja Ilmamägi, Pääväpüürdmisemägi, Plaani, Rõugõ ja Urvastõ kerik, Sabe Augusti mälehtämise kivi Võhandu jõõ veeren ja Tammõ-Lauri tamm.

Setomaa pühhist paigust om seen Verhulitsa lautsipettäi, Miikse Jaanikivi ja –uja, Podmotsa kiviristi ja Petseri kluustri.

Allikas: Uma Leht

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis. Foto: Teeme Ära
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu