Kuu: märts 2011

Toidupank tähistab esimest sünnipäeva ja mündikampaania lõppu

Täna tähistab Toidupank oma sünnipäeva ja ühtlasi mündikampaania lõppu.  “Möödunud aasta oli Toidupangale ühtaegu nii asutamise kui ka üle ootuste kiire laienemise aasta,” sõnas Toidupanga koostöövõrgustiku tegevjuht Piet
Boerefijn.

Esimesed toidupangad Eestis alustasid tööd Tallinnas ja Tartus 2010. aasta kevadel. Tänaseks on Toidupanga tegevus laienenud üheksasse piirkonda üle Eesti. Tallinna ja Tartu algatusest võtsid peagi eeskuju Narva, Jõhvi, Rakvere, Põlva, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu.

“Kui meie esimene plaan oli laieneda, luues igal aastal ühe uue Toidupanga, siis kõige selle toetuse taustal, mida oleme Eesti inimestelt, ettevõtetelt ja koostööpartneritelt saanud, on rõõm aasta lõpus tõdeda, et ületasime oma
plaane seitsmekordselt!,” sõnas Boerefijn, lisades, et nende üheksa toidupanga abil saavad Eestis igal nädalal toiduabi ligikaudu 700 peret.

Tallinn ja Tartu Toidupangad jagasid peredele aasta peale kokku enam kui 10 000 kasti toitu. Kui arvestada toidukasti väärtuseks pisut rohkem kui 10 eurot, sai 2010. aastal jagatud peredele kokku rohkem kui 100 000 euro
väärtuses toiduabi.

Täna lõppes ka mullu oktoobris Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu pooltalgatatud mündikampaania. Selle kaudu kutsuti eraisikuid ja ettevõtteid üles Toidupanga kogumiskastidesse kroonimünte annetama. Kampaania kestis 2011. aasta jaanuari lõpuni ning selle aja jooksul annetasid eraisikud ning 167 erinevat ettevõtet ja organisatsiooni eesti kroonimünte ja -sente annetusanumatesse, mis asusid rohkem kui 800 erinevas paigas üle Eesti. Kõige suuremad – Saku Lätte poolt annetatud tünnid, asusid rohkem kui kahesajas erinevas paigas ning sisaldasid igaüks täidetult ligi 10 000 eesti krooni väärtuses münte. Raha transport, ülelugemine ja kokkuvõtete tegemine toimus AS G4S Eesti eestvedamisel veebruaris ja märtsis.

Rohkem kui 800st erinevast Toidupanga mündikampaania annetusanumast leidsid G4S inkassaatorid mitte ainult kroonimünte, vaid ka palju muud. Annetustünnidest pudenes välja muuseumiväärtusega leide, millest mõni
jõudnud meieni väga kaugelt ning mõni lausa sada korda eakam kui Eesti Toidupank. G4S Noorteklubi lapsed on pressikonverentsi külaliste rõõmuks kokku pannud neist leidudest eraldi näituse.

Teeme Ära kodulehele on kirja pandud juba 165 talgut

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit
Teeme Ära talgupäeva kodulehele on tänaseks kirja pandud juba 165 talgut, mis on kahe esimese registreerimisnädala kohta väga hea algus. Kõige aktiivsemalt on talguid kirja pandud Harjumaal, seni kõige vähem aga Hiiumaal ja Põlvamaal.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et esimese vahekokkuvõtte järgi on kõige levinumaks talguliigiks heakorratalgud ning külatalgud, palju korraldatakse ka mälestiste ning terviseradadega seotud talguid. „Korraldusmeeskonnal on põhjust rõõmustada, sest talgute kirjapaneku algus on olnud aktiivne. Eks see hea start näitab, milline ootus oli kogukondades Teeme Ära talgupäeva suhtes,“ märkis Tüür. „Ma loodan, et maapiirkondade aktiivsus äratab ka linlased talveunest – linnades on talguid registreeritud veel suhteliselt vähe.“

Huvitavaid talguid ja talgukohti leiab kõikjalt üle Eesti. Nii on näiteks Harjumaal tulemas lõbusad talgud Kiruvere muinasmaastikul, Pärnumaal Selistes plaanitakse indiaanitalguid, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ja Rakkes korrastatakse mullusuviseid tormikahjustusi, Raplamaal Varbola linnuse varemeid ja Läänemaal Saueaugu teatritalu, Tartumaal peetakse Sibulatee talguid ning Ida-Virumaal tehakse korda Narva bastionid. Tallinnas Haaberstis plaanib aga kasakate organisatsioon istutada puudeallee. Mitmel pool on ühendatud töö- ja mõttetalgud.

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on juba üles pandud ka esimesed talgulood, ent Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav talgulugude kogumise veebiretk kogub alles hoogu. Talgulugusid saab sisestada 13. maini Teeme Ära veebilehel www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi, uurimiseks teaduritele ja osaks tulevastele näitustele. Vaata lähemalt: http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail peetaval talgupäeval saab iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania, vaid on kujunenud igakevadiseks ühiseks traditsiooniks, mis rõhutab ühtlasi pikaajalisi talgutraditsioone meie kultuuriruumis.

Talgute kirjapanek algas 15. märtsil, talgulisi kutsutakse registreeruma 11. aprillist. Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal jt.

Täpsem info: www.teemeara.ee

Pärimusmuusika Ait pidutseb naljapäeval

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab kõiki häid sõpru oma kolmandale sünnipäeva puhul 1930. aastate stiilis külapeole. Sünnipäevapeo juhatab sisse kontsert Ring, kus astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia endised ja praegused õpilased ning nende sõbrad  Tantsumeeleolu loob ansambel Pärnu poisid, kohvikus toimub pärimuskaraoke. 

Peole oodatakse stiilsetes rõivastes.

1. ja 2. aprillil tuleb noortele IT öö

Reedel ja laupäeval toimub üle-eestiline IT öö, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja suuri, uusi ja lahedaid ideid.  Nii toimub tuleviku IT laiutajate ja geenisute mäng „Kuidas IT saab elu paremaks muuta“. Mäng algab 1. aprillil kell 19. 30 ja lõpeb järgmisel päeval kell 12. 

IT öö elluviimises osalevad noortekeskused, ITtudengid erinevates ja ettevõtjad. Noori oodatakse Paide, Meremäe, Muhu, Annelinna, Roela, Keila, Põlva, Võru,  Karksi-Nuia, Räpina, Kuremaa, Maidla noortekesklustesse. Noortekeskuste meeskonnad saavad korraga täitmiseks sarnsaed ülesanded, mida öö jooksul lahendatakse. Noorte kõik tegemised on nähtavad reaalajas  veebikaamerate vahendusel – selle kohane täpsem info tuleb ülesse StartIT Facebooki. IT öö tegemisi kantakse üle Tartu, Muhu ja Keila noorteraadiote vahendusel. IT öö tulemused pannakse üles startIT Facebook keskkonda.

Otsitakse mentoreid venekeelsetele MTÜdele

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.  

Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.

Programmis osalev mentor :
1.    soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2.    tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3.    empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4.    oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5.    julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6.    omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7.    omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8.    on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9.    saab hädapärast aru vene keelest;

Programmi töökeeleks on eesti keel. Täpsemalt saab lugeda EMSLi kodulehelt.

ELF otsib uusi loodustalgute vedajaid

Talitalgud Soomaal

25. – 27. märtsil toimus Eestimaa Looduse Fondi järjekordne loodus- ja talgulaager Palupõhjas, millel registreeriti 4000. ELFi loodustalgululine. Nii suur osaliste vägi vajab ka enam talgujuhte.

Kui tunned huvi lüüa kaasa ELFi talgute korraldamisel, siis on praegu paras aeg tegutsemiseks.  ELF otsib  vabatahtlikke kolme erinevasse rolli:
talgujuht, saeminister ning lao- ja teelesaatmiseminister.
Sooviavaldus ja CV palub fond saata hiljemalt 4. aprillil aadressil siim@elfond.ee.

Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest. Talgujuhile meeldib talgutel käia, inimestega suhelda, asju korraldada ja looduses viibida. Talgujuht läheb tosina talgulisega mitmeks päevaks metsa, rappa või üksikule saarele. Hoolitsedes toidumoona, tööjärje, ohutuse, transpordi jms eest.

Saeministri haldusalasse kuuluvad talgud, kus pealetunginud võsa, kadakad ja põõsad ootavad oma õiglast langetamissaatust. Ta hoolitseb heaperemehelikult tööriistade eest. Saeministril on tehnilist taipu ja varasemat kogemust kett- ja võsasaagidega (mida koolitusel täiendada ja värskendada saab). Ka temale meeldib loodus ja hea seltskond.
Lao- ja teelesaatmiseministri portfelli kuulub terve laotäis talguvarustust – tööriistad, talguraamatukogu, väliköögi- ja laagrivarustus, talguapteegid jms. Ta hoiab asjad õiges kohas ning muretseb puuduoleva asemele uue. Lao- ja teelesaatmiseminister saadab teele ja võtab vastu talgute varustuse, hoolitsedes, et õige kraam saaks õigel ajal õigesse Eesti otsa. Talle meeldib korraldada ja ei heitu ka siis, kui  nädalas tuleb teele saata kolm või neli talgugruppi.

ELFi järgmised talgud on plaanitud Soomaale 22.-24. aprillil, kui talgule minek sõltub suurveest.

Sibulateel toimub kahevõistlus „Käi jõhvikale!“

Peipsiäärsel Sibulateel toimuv kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ näitab osalejatele kevadist Emajõe Suursood, pakub elamusi liikumissõpradele ning adrenaliini jõhvikaotsijatele. 3. aprillil kell 10 antakse start Tartumaal Kargaja külas, kuhu oodatakse kuni 50-t loodussõpra. Üle talve lume all vastu pidanud jõhvikad on endiselt täis vitamiini ning osaliselt sulanud lumi toob nähtavale punaseid marju täis mättad. Kahevõistluse korraldaja Tauno Laasiku sõnul on jõhvikas kodumaine viinamari, mis väärib korjamist ka kevadel. Kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ hõlmab endas suusatamist ja jõhvikakorjamist – suusatades tuleb leida parimad jõhvikaid täis mättad ning korjata kiiresti nii suur kogus kui osaleja suudab. Või hoopis leida kogu võistluse suurim mari. Võistluskategooriaid on mitmeid ja parimad saavad auhinnatud. Auhinnad panevad välja Sibulateel tegutsevad turismiettevõtjad, kohapeal toidab sooja „Külmalinna küüslaugusupiga” külmapealinn Jõgeva. Suppi jagab Linnapea isiklikult. Ürituse korraldamist toetavad Peipsi Vikat ja Kallaste linn.

Registreerimine toimub kuni 1.aprillini e-aadressil info@sibulatee.ee. Ettetellimisel saab rentida suusavarustust soodushinnaga 8 eurot komplekti kohta Tähtvere Puhkepargi suusalaenutusest. Oma suuskadega tulijaile on kahevõistlusel osalemine täiesti tasuta. Etteregistreerimine vajalik.

Lisainfo:

Triinu Akkermann

MTÜ Sibulatee

Tlf: 5081232

www.sibulatee.ee

Allikas: southestonia.ee

Toimuvad vabatahtliku tegevuse koolituspäevad

2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.  Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on käivitanud vabatahtliku tegevuse koolituspäevad.  Täna toimub venekeelne koolituspäev Narvas (täpsemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1658/tulemas-on-ida-virumaa-narva-venekeelne-koolituspaev

7. aprillil oodatakse vabatahtlikke Saaremaale(lähemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1657/tulemas-on-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaev-saaremaal)

Loe juba toimunud koolituspäevade kokkuvõtteid: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Euroopa-vabatahtliku-tegevuse-aasta-2011/Maakondlikud-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaevad

Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tähistamist Eestis koordineerib Siseministeerium. Rohkem infot EVTA kohta leiab: http://www.siseministeerium.ee/evta2011/ ja http://europa.eu/volunteering/et

Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega

Kolmapäeval, 30. märtsil avati Viljandi maavalitsuse teise korruse fuajees Soomaa suurvett kajastav näitus, mis tutvustab ühtlasi üht osa varsti ilmuvast raamatust «Teekond läbi viie aastaaja».

Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses. Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Valik langes tegutsemise kasuks ning sellest annavadki tunnistust näitusel väljas olevad fotod ja tekstid. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm. Nüüdseks on autorid raamatu kallal töötanud juba rohkem kui aasta. Valmiv teos keskendubki 2010. aastale, mis oli looduses paljuski erakordne ning tõi Soomaale viimase 50 aasta võimsaima suurvee. Raamat kannab pealkirja «Teekond läbi viie aastaaja» ning see kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab raamat lugejateni juuni algul. Loe edasi: Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega

Uma tego, lugu, mekk ja tegijä 2010

Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:

UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus,  uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.  

UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes  võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ –  selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.

Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine

Käimas on õpilastele joonistusvõistlus teemal “Minu Võrtsjärv”

Aili Tammela maal Võrtsjärvest

Võrtsjärve Sihtasutus ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldavad Euroopa päeva puhul 1.–9. klassi õpilastele joonistusvõistluse teemal “Minu Võrtsjärv”, võistlusele oodatakse töid kuni 2. maini. Korraldajad ootavad joonistusvõistlusele töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega. „Näiteks võib joonistada kaunist suvepäevast Võrtsjärve ääres või kalalkäigust järvele või hoopis kujutada ette, milline võiks Võrtsjärv ja selle ümbrus välja näha kümne aasta pärast,“ ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo. „Autor võib aga käsitleda ka Võrtsjärve hoidmist ja kaitsmist või anda edasi oma nägemust järve veepealsest või veealusest maailmast. Sellel teemale saab kahtlemata läheneda väga mitme nurga alt,“ lisas ta.

Joonistusvõistlusele on oodatud osalema 1.–9. klassi õpilased. Töid hinnatakse kahes vanuseastmes: 1.–4. klass ning 5.–9. klass. Piiranguid tööde formaadi või teostamise tehnika osas ei ole. Joonistused tuleks tuua tähtajaks Viljandi maavalitsusse või saata need hiljemalt esmaspäevaks, 2. maiks märgusõna all “ED joonistusvõistlus 2011” aadressil: Viljandi Maavalitsus, Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi. Töö pöördele tuleks lisada autori nimi, kool ja klass ning juhendaja nimi. Tublimatele joonistajatele, kes kuulutatakse välja 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses, on auhinnaks raamatupoe kinkekaardid ja erinevad Euroopa Liidu sümboolikaga meened. Loe edasi: Käimas on õpilastele joonistusvõistlus teemal “Minu Võrtsjärv”

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž kutsub kuulama huvitavad välislektoreid

Aprill – rahvusvaheline kuu Haapsalu Kolledžis
Sellel kuul külastavad kolledžit ja esinevad ettekannete ning loengutega mitmed tunnustatud rahvusvahelised õppejõud ja spetsialistid. Huvilistel on võimalus osaleda konverentsil, loengutel ja seminaridel. Loe edasi: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž kutsub kuulama huvitavad välislektoreid

Vormsist saab nutikas saar

Tuuleveski Vormsil. Otto de Voogd - 7is7.com

Vormsile kavandatavad innovaatilised lahendused muudavad saare lähiaastate jooksul energiamajanduslikult iseseisvaks saareks, mille ainulaadset kontseptsiooni on plaanis eksportida erinevatesse riikidesse.
 
Ökoloogiliste energialahenduste, inftehnoloogia ning tuuleenergia klastrite ühisel eestvedamisel loodava sihtasutuse eesmärk on erinevate tehnoloogiliste ja energeetiliste lahenduste kasutuselevõtmisega muuta Vormsi nö nutikaks saareks. Smart Vormsi projekti lahendustest saavad eelkõige kasu saare elanikud, kuid ka Eesti riik tervikuna.

Smart Vormsi idee algataja, Net Group juhi Priit Kongo sõnul on maailmas teadaolevalt kaks sarnast lahendust – Bornholmi saar Taanis ja Jeju Lõuna-Koreas: „Mõlemad on väga hästi töötavad kontseptsioonid, kusjuures Jejul juurutatud lahendusi on müüdud erinevatele riikidele, sh Kanadale. Meie ideekontseptsioon baseerub energiaefektiivsete ehitus- ja IT-lahenduste kasutamisel. Samuti nutikatel avalikel teenustel ja elanike teadlikkuse tõstmisel.“ Loe edasi: Vormsist saab nutikas saar

EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas regionaalministri ettepanekul alates  29. märtsist internetiühenduste arendamise meetmesse taotluste vastuvõtmist.
 
Taotlusi saab esitada kahe kuu jooksul, vastuvõtt lõppeb 30. mail. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, mille alusel rahastatakse taotlusi kokku kuni 12 782 330 euro ulatuses. Internetiühenduse arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Meetme eesmärgiks on internetiühenduse kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus sobiva taristu puudumise tõttu ei ole kiire internetiteenus täna lõppkasutajatele kättesaadav. Sobiva taristu ehk baasvõrgustiku väljaehitamise tulemusena on neis piirkondades edaspidi võimalik varustada kodud, ettevõtted ning ametiasutused, mis asuvad kuni 1,5km kaugusel rajatavast baasvõrgust, andmesideühendusega kiirusega 100 Mbit/sek või enam.

„Täna toimib kiire lairiba-internetiühendus vaid suuemates linnades, kuid toetuse abil saab kiire interneti viia ka väiksematesse kohtadesse. Internet on täna küll kättesaadav üle Eesti, kuid selle kiirus on paiguti üsna piiratud. Olukorras, kus töötegemine, hariduse omandamine ning ka igapäevased asjatoimetused nõuavad kiiret internetti ja mahukate andmete edastamist, on investeeringud hädavajalikud, et parandada elukvaliteeti ka neis Eesti piirkondades, kus täna on seis selles osas kehvem,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja. Loe edasi: EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga

Otepää linn tähistab 75.aastapäeva püssipauguga

1.aprillil 1936. aastal sai Otepää linn linnaõigused. 1.aprillil 2011 tähistatakse Otepääl linna 75.aastapäeva ajalookonverentsiga, sama päeva õhtul toimub kontsert. Ajalookonverentsil teeb Otepää ajaloost ettekande ajaloolane Ain Mäesalu, kes demonstreerib Otepää püssi koopiat ja teeb sellest demonstratsioonlasu.

Traditsiooniliselt algab linna sünnipäeva tähistamine 1.aprillil kell 10.00, mil lasteaia Pähklike lapsed tulevad vallavalitsusse kevadlaule laulma.
Linna sünnipäevaks pühendatud ajalookonverents algab kell 12.00 Otepää Gümnaasiumis. Ettekandeid Otepää ajaloost teevad lisaks Ain Mäesalule ka Otepää Gümnaasiumi õpilased ajalooõpetaja Heivi Truu juhendamisel. Otepää Naisseltsi nukuring Nuustaku Nukk esitab gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marika Paavo lasvastatud nukunäidendi Otepää muistenditest. Samal ajal on Otepää Gümnaasiumis avatud õpilastööde näitus.

Linna sünnipäevale pühendatud kontsert algab Otepää Gümnaasiumis kell 18.00 Kontsertosas esinevad Otepää Gümnaasiumi koorid, Eveko koor, Otepää Gümnaasiumi tantsijad, Pühajärve Puhkpilliorkester, ansambel Relami. Toimub valla autasude – valla medali kätteandmine. Sellel aastal pälvisid valla medali ettevõtja Elmo Parik, Pühajärve Puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton ja väliseestlane Paul Vesterstein. Loe edasi: Otepää linn tähistab 75.aastapäeva püssipauguga

Tulemas on infopäev Kambja valla edendajatele

Kambja valla lipp

7. aprillil 2011 algusega kell 16.00 toimub Kambja vallamajas infopäev mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Eesmärgiks on tutvustada kolme arendusorganisatsiooni tegevust ja teenuseid: Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla ning Tartu Loomemajanduskeskus.

Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. Projektitoetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused; raha jagatakse noorte, kogukondade ja ettevõtluse meetme raames.

Tartu Ärinõuandla tutvustab tugiteenuseid ettevõtjatele ja mittetulundusühendustele, lühiülevaade antakse toetusvõimalustest alustavatele ettevõtjatele. Ärinõuandla pakub ekspertteadmist ja konsultatsiooni nii ettevõtjatele, MTÜdele kui avalikule sektorile.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomeettevõtetele inkubaatoriks, jagab erialast infot, viib läbi koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist.

Infopäevale oodatakse osalema inimesi, kes soovivad oma loovaid ideid arendada ettevõtteks. Pakutakse tasuta äriplaani koolitust ja abi oma firma loomisel.

Osalejaid registreerib ja infot jagab Kaidi Randpõld, kaidi.randpold@tas.ee, tel 5358 4035

Allikas: Tartumaa.ee

Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?

Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.

Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
– Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
– Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?

Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Loe edasi: Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Oskar Lutsu huumoripreemia saab Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks saab tänavu näitleja ja lavastaja Ott Sepp, annab teada Palamuse valla koduleht.



Stipendium antakse pidulikult kätte Palamuse rahvamajas pühapäeval,
3. aprillil kell 12.


Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Mõte humoristide aastapreemiat välja anda tekkis 1986. aastal ajakirja Pikker toimetusel. Ettepanekuga oli kohe nõus tolleaegse Kevade kolhoosi juhatus – miks ei võiks naljapreemia kanda kirjanik Oskar Lutsu nime, kes on Palamuse kuulsaks kirjutanud kogu Eestimaal.

Esimene huumoripreemia laureaat kuulutati välja Lutsu 100. sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987. Paus oli aastatel 1991-1992, siis aga hakati Palamuse muuseumi algatusel koostöös vallaga taas preemiat välja andma.

Alates 2008. aastast korraldab preemia väljaandmist MTÜ Sokuturi stipendiumina. Stipendiumi suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest.

Harjumaa omavalitsuste liit kuulutas välja ideekonkursi

Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) on kuulutanud välja ideekonkursi, et leida Harjumaad iseloomustavaid nähtusi, sümboleid, objekte ning neile vastavat tunnuslauset, sloganit.

Võidukavandeid kasutatakse VOLi kingitusena mõeldud graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.

Kavandite esitamise tähtaeg on 30. aprill 2011. Need palutakse saata aadressil: Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2, 10618 Tallinn.

Töid hinnatakse kahes alagrupis: koolinoored ja täiskasvanud.
Parimate kavandite autoreid premeeritakse.

Rohkem infot: www.hol.ee.
 

Saaremaal läheb hiidkõrvitsate kasvatamiseks

Pihtla valla suvesaarlane Juha Ollila ja tema abikaasa Sirppa on viinud lehetoimetusse hiigelkõrvitsa- ja päevalilleseemneid, mida aiandushuvilised saavad soovi korral tasuta, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Lehetoimetusest on võimalik saada Juha Ollila kasvatatud Eesti hiidkõrvitsa (kaalus umbes 274,5 kg), Soome rekordkõrvitsa (kaalus 325,3 kg) ja 289,6 kg kaalunud rohelise kõrvitsa (pealt roheline, seest kollane) seemneid. Juha hiigelkõrvits sai mullu Soome kõrvitsafestivalil viienda koha, Eestis tunnistati aga rekordkõrvitsaks. Tegemist täiesti tavalise kõrvitsasordiga Atlantic Giant („Atlandi hiiglane”), mida Ameerikas on kasvatatud juba 150 aastat.

Sügisel toimunud Saare maapäeval oli Juha hiigelkõrvitsal palju uudistajaid ja mõnigi avaldas soovi ka seemneid saada. Nüüd on see võimalus olemas. Juha sõnul peab kindlasti arvestama sellega, et kõrvits kasvab väga kiiresti ja võtab palju ruumi. Kõige tähtsam on panna seemned kuueks tunniks vee sisse. Siis tuleb need panna märjaks tehtud ja seejärel kuivaks pigistatud paberrätiku sisse ning kile vahele. Seal tuleb neid hoida paar päeva 30 kraadi juures, kuni idu välja tuleb. Siis võib seemned potti ja pärast kahte nädalat juba õue istutada, kas siis kattekile alla või väikesesse kasvuhoonesse.

Karilatsi muuseumi suitsusaun avab külastajatele uksed

9. aprillil algusega kell 12 kutsub Põlva talurahvamuuseumi pere suitsusaunahuvilisi külla, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Mõnusat äraolemist enne ja pärast sauna pakuvad muuseumi rahvamajas Põlva lõõtspillikooli muusikud, Vastse-Kuuste folkloorirühm Kõivokõsõ ja Põlva tantsurühm Värten. Et saunatamise järel keha kinnitada, tasub ühisele teelauale midagi meelepärast kaasa võtta.

Enne sauna minekut maksab kindlasti kuulata suitsusaunaspetsialisti Eda Veeroja loengut Võrumaa saunakommetest ning osta kohalike ettevõtjate käest endale üks korralik saunaviht ja saunamesi.

Saunalavale saab laupäeval, 9. aprillil kella 12–16. Kuna saunaruum ja leiliviskamisaeg on piiratud, palume saunalistel eelregistreeruda 6. aprilliks aadressil katitaal@gmail.com või telefonil 799 8945.

NB! Saunalaval võib ette tulla üllatusi.

Rohkem infot: http://parimusaasta.blog.com/

Tsirguliinas said kokku Valgamaa vokaalansamblid

26. märtsil toimus Tsirguliina rahvamajas Valgamaa vokaalansamblite päev ehk võistulaulmine, annab teada Valgamaa infoportaal.

Vokaalansamblite päev on traditsiooniline maakondlik lauluüritus, mis toob kokku maakonna vokaalansamblid.
Võistulaulmisel osales 15 ansamblit.

Žürii, kuhu kuulusid koorijuhid ja muusikaõpetajad Margit Aigro-Siibak ja Liilia Anijärv, andis oma poolehoiu järgmiselt:
parim eakate ansambel – Tõrva kultuurimaja ansambel Meenutus, juhendaja Milvi Kalpus;
parim segaansambel – Valga ansambel Enelas, juhendaja Lenel Rand;
parim meesansambel – Valga meeskvartett Enelas, juhendaja Lenel Rand;
parim naisansambel – Tõrva kultuurimaja ansambel Hermes, juhendaja Reet Koppel.

Anti välja ka eripreemiad:
naiste üleskütmise eripreemia – Puka meesansambel, juhendaja Evald Raidma;
hingestatud laulu eripreemia – naisansambel Enelas 50+, juhendaja Lenel Rand;
särtsakuse ja vabadusejanu eripreemia – Lüllemäe kultuurimaja eakate ansambel, juhendaja Helle Karja.

Kagu-Eesti vokaalansamblite päev toimub 3. aprillil Misso rahvamajas.

Kutsekoolid korraldavad Lõunakeskuses infopäevad

1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.

Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.

Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.