Eeloleval reedel, 4.märtsil kell 14 on Eesti kuulatavaimas raadiokanalis Vikerraadios plaanis erakondade mõttevahetus maaelu teemadel. Saatejuhiks Sulev Valner. Osalevad Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristlike Demokraatide ja Iseseisvuspartei esindajad. Kui Sul pakitseb keele peal mõni oluline küsimus maal elamise teemadel, millele tahaksid poliitikute vastust, siis pane see kirja ja saada info@kylauudis.ee
Päev: 28. veebruar 2011
Kihelkonnal alustatakse küla kodu-uurimisega
Saaremaa Mihkli talumuuseumi juhataja Tiina Ojala soovib algatada Kihelkonna vallas küla kodu-uurimise, et talletada väärtuslikke teadmisi oma kodukohast, vahendab ajaleht Kihelkondlane.
7. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Tagamõisas üks väga auväärne mees – Voldemar Miller (1911–2006). Üheks tema paljudest töödest on olnud sõjajärgse Eesti kodu-uurimise liikumise eestvedamine ja koolinoorte kodu-uurimise juhendamine.
“Voldemar Milleri mälestusaastal on vägagi sobilik alustada ka tema sünnikodu kihelkonnas meie oma külade ajaloo uurimisega,” leidis Tiina Ojala.
Ojala hinnangul on kodukoha tundmaõppimine inimesele loomuomane.
“Koduümbruse kujunemise, ümberkujunemise, elanike päritolu, naabrite ja naabruskonna tekkeloo, kogu kodukandi tuntuse, selle põhjuste, kaugema ajaloo üksikasjalikum uurimine, lähema, osalt mahasalatud mineviku äraseletamine – see on põnev tunnetustegevus,” lausus ta.
Tiina Ojala sõnul on ta tihti sattunud olukordadele, kus tekib terve hulk küsimusi, millele vastust veel ei ole. “Eelmise aasta lõpul küsitlesin ühe mandri ajaloolase palvel kohalikke inimesi. Küsimused puudutasid Muhu Madlit ja temanimelist mändi. Rõõm oli kogeda, kui palju on meie inimestel väärtuslikke teadmisi oma kodukohast. Kahjuks ei ole neid andmeid kuskil kirjas. Siit tekkis kindel soov kokku kutsuda kodu-uurimisring,” rääkis ta.
Kihelkonna raamatukogus on aastate vältel kogutud kaante vahele materjale küladest. Valmis abistama on ka Saaremaa muuseumi teadurid.
Nii oodatakse kõiki inimesi, kes peavad vajalikuks talletada oma koduküla ajalugu tulevastele põlvedele, reedel, 11. märtsil kell 10 Kihelkonna raamatukokku.
Alver Kivi, Meie Maa
Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt
Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD “Estonian Forestry 2011“, mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ja puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.
Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev “Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII üllemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.
Plaati “Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe http://www.keskkonnainfo.ee kaudu.
TÜ loodusmuuseumil on valminud rannikualade kaardirakendus
Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht on tehtud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti organisatsioonide ühise keskkonnaharidusprojekti COBWEB (Communicating the Baltic) raames, mida rahastatakse Interreg IVA programmist.
TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialisti ja kaardirakenduse ühe looja Veljo Runneli sõnul taheti luua rakendus, mis looks teadmistesilla Läänemere maade vahel, aga ühtlasi oleks atraktiivne interaktiivne õppevahend Eesti õpetajatele ja õpilastele.
“Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel.
Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, ent eelkõige õppevahendina koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes.
Eesti ranniku kaardirakendus asub võrgupaigas eestirannik.ut.ee”
Õlletoober kolib Upale
Õllefestival Õlletoober kolib tänavu Leisi vallast Oitmelt Kuressaare külje alla Suure Tõllu puhkekülasse ja toimub seekord ilma Mototoobrita.
| Õlletoober on 15 aasta jooksul Saaremaale meelitanud tuhandeid kesvamärja- ning muusikasõpru. FOTO: Irina Mägi |
Suure Tõllu puhkeküla esindajad ja Õlletoobri korraldajad jõudsid kokkuleppeni viia üritus läbi Upal asuvas kompleksis. 15. korda toimuv üritus on planeeritud 15.-16. juulile.
Suure Tõllu puhkeküla juhataja Lev Kaljumäe nentis, et Upale kolimine annab Õlletoobrile võimaluse inimestele võimalikult lähedal olla, teisalt on see reklaamiks puhkekülale. “Ega Saaremaal neid kohti, kus sellist üritust korraldada, väga palju olegi,” märkis ta, lisades, et puhkekülal on ka kontsertide korraldamise kogemus olemas. Selgi aastal on tema sõnul paar päris suurt projekti plaanis.
Samas Mototoober toimub suviste ürituste kalendrist tulenevalt vähemalt sel aastal Õlletoobrist eraldi. “Meil olid kuupäevad välja kuulutatud, aga samal ajal toimub ka Narvas suur motomeeste kokkutulek. See on ka ainus põhjus, miks Mototoober eraldi toimub,” sõnas Kandima, lisades, et tulevikus võivad kaks üritust siiski uuesti kokku saada.
Mototoobri eestvedaja Erki Evestus ütles, et ilmselt toimub motomeeste traditsiooniline kokkutulek nädal pärast Õlletoobrit, kuid lõpliku otsuse ürituse toimumise aja ja asukoha suhtes langetab motoklubi Ösel juhatus tuleva nädala lõpus.
Kaarma vallavanem Margus Mägi ütles, et kui Õlletoobri-suguse ürituse tegevuskoht liigub ühest vallast teise, siis sellega koos ei pruugi liikuda kõik üritusega kaasnevad head ja vead. Saaremaa on tema sõnul nii väike, et taolist üritust tuleb hinnata kogu maakonna mastaabis.
Mehis Tulk, Meie Maa
Rakvere võitis linnade talimängud
Nädalavahetusel Tapal peetud Eesti linnade talimängude võitjaks nii enam kui 10 000 elanikuga linnade hulgas kui ka üldarvestuses tuli Rakvere linn 180 punktiga.
Üldarvestuses sai II koha alla 10 000 elanikuga linnade parim Paide, kolmas oli 164 punktiga Saue ja neljas 161 punktiga Kärdla (mõlemad osalesid väikelinnade arvestuses).
Suuremate linnade arvestuses oli teine Maardu 70 ja kolmas Haapsalu 68 punktiga.
Kokku osales linnade talimängudel 17 linna ligi 450 sportlasega.
Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said talimängudel kaksikvõidu
Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.
Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.
Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.
Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.
Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.
Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.
Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.
Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.
Lähte pildigalerii: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1745
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s1750
Sportiv.ee
Täna on Baeri päev
Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.
Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.
Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).
Roheline Akadeemia Hanila Seltsimajas
Teisipäeval, 1. märtsil kella 14-16 esitleb Roheline Akadeemia Hanila Seltsimajas filmi „Targad taimed”. Režissöör Volker Arzt (Saksamaa, 2009). Matsalu Loodusfilmide Festivali parim film režii kategoorias „Loodus”. Film „Targad taimed” räägib taimede põnevast füsioloogiast. Ehkki taimedel pole närve, suudavad nad toime tulla kõigega, millega inimesed ja loomadki – nad peavad kohastuma ümbrusega, võitlema vaenlastega, leidma partneri, saatma oma järglasi maailma. Nad kaitsevad ennast ja hoiatavad naabreid. Nad ka valetavad ja petavad, suhtlevad omavahel ja vajadusel karjuvad appi. Tänu suurepärasele filmikeelele ja mõnusale tempole, köidab film nii noori kui vanu filmisõpru, pakkudes elamuse igaühele.
Sissepääs tasuta!
Rõuge hokimehed on Võrumaa parimad
Võrumaa kahe hokiklubi, Rõuge Snaiprite ja Metsavenna HK sõpruskohtumise ning sisuliselt ka maakonna mitteametliku meistritiitli võitis Rõuge meeskond 8:2. Vastse-Roosas peetud kohtumist asus kümmekonna sekundiga 1:0 juhtima küll kodumeeskond ja seisuni 2:2 püsis mäng tasakaalus, kuid siis panid Rõuge hokimehed oskused maksma ja läksid oma teed.
Pärast mängu võisteldi veel ka bullitite (karistusvisete) löömises, kus mõlemad meeskonnad panid välja viis lööjat, ning siingi jäid 3:1 peale Rõuge Snaiprid. Rõuge meeskond on maakonna parim teist aastat järjest, mullu võideti 4:0.
Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve õhtu: Retked Saamimaale ja Aotähe aastaring
Täna, 28. veebruaril kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu.
Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste räägivad oma retkedest Saamimaale ning Peipsist ja selle rannarahva elust. Vilusi külast, kus 90 aastat tagasi asutati ilmajaam ja kust 5 aastat on sündinud Päevalehe igaesmaspäevane looduselugude lehekülg ning Ilmasilmaja ja paljud teised saated Klassikaraadiosse. Vaatame üheskoos pilte Saamimaast, olematuks saanud Vilusi kodu loodusest ning Arne Aderi ja Kaja Kübara kauneid loodusfotosid raamatust „Aotähe aastaring.“
Muusikat teevad Mikk Sarv, vennad Johansonid ja sõbrad.
Kristel Vilbaste esitleb oma uut raamatut „Aotähe aastaring“, Kunst 2011, toimetanud Daila Aasa, kujundanud Kersti Tormis. Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Otseülekannet näeb: www.looduseomnibuss.ee/otse
Ettekandeõhtu Viljandi muuseumi sõprade seltsis
Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu.
Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal “Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist” ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.
Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012.
Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Lisainfo: Jaak Pihlak, tel 433 3663.