Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal „Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist“ ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.
Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012. Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Sissepääs muuseumi hoovi kaudu.
Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma HaridusseltsMTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab Johannese Kooli Rosmal ja waldorflasteaia Täheke tegevust, kutsub kõiki huvilisi lahtiste uste päevale laupäeval, 5. märtsil algusega kl 10.45.
Nii Rosma waldorfkool kui lasteaed asuvad Põlva Võru-poolse külje all Rosma külas Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles 1885. aastal sündinud-kasvanud Eesti kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastast tegutsev waldorfkool.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Kooli tutvustamiseks korraldabki selts 5. märtsil tutvustuspäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugemalt. Ajakava on järgmine:
10.45 saabumine, tervitused kooliperelt, näitus
11.00 Rosma koolitund – koolipinki istuvad nii lapsed kui vanemad
11.45 teepaus aed- ja puuviljadega, kaasa võib võtta ka võileibu
12.10 vestlusring täiskasvanutele – mänguring lastele
13.30 lõpetamine
Täpsem info: www.rosma.edu.ee, tel 7994159, 7996936, 53022793 (Külli Volmer)
Selgusid Dream Foundationi põneva reisimängu „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“ finalistid, kes astuvad üksteisega elamusterohke auhinnareisi nimel võistlustulle. Võitja lennutatakse koos kaaslasega omal valikul kas Taani, Rootsi, Hollandisse või Suurbritanniasse tutvuma kohalike õppejõudude, õppetingimuste ja rahvusvahelise tudengieluga.
Finalistide antud intervjuudest žüriiliikmetele selgus, et peamised põhjused, miks nad välismaale minna soovivad, on seotud kogemuste ja rahvusvahelise hariduse omandamisega. „Hea meel on tõdeda, et finaali on sattunud noored, kes teavad, miks nad välismaale minna tahavad ja mida nad sellest kogemusest omandada soovivad,“ ütles kampaania eestvedaja Liina Liiv. Ta lisas, et positiivne on ka see, et suur osa finaliste plaanib pärast välismaise kõrghariduse omandamist kodumaale naasta ja oma teadmisi Eestis rakendada.
Tiheda sõela läbisid kaheksa tublit noort, kes näitasid esimeses voorus läbi küsimustiku üles suurt huvi ja motivatsiooni välismaal õppimise vastu,“ sõnas Liiv.
Žürii valikul pääsesid finaali:
Daniil Aal Jakob Westholmi Gümnaasiumist Egon Odras Tartu Kutsehariduskeskusest Tiina Linna Pärnumaa Kutsehariduskeskusest Mari Pärtel Kuressaare Gümnaasiumist Diana Kull Vanalinna Hariduskolleegiumist Keilit Aedma Pirita Majandusgümnaasiumist Liis Gross Gustav Adolfi Gümnaasiumist Karin Kolomainen Pelgulinna Gümnaasiumist
Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta leiad Dream Foundation Eesti kodulehelt.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu
Allikas: Liina Liiv, Dream Foundation Eesti, www.dreamfoundation.eu
Nädalavahetusel toimuvad Lähtel Eesti valdade XIX talimängude finaalvõistlused, millest võtab osa 40 omavalitsust rohkem kui 650 sportlasega.
Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis- kuni 2000 elanikku ja üle 2000 elaniku. Spordialadest on kavas suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male ja kabe. Finaalvõistlustele pääsejad selgitati välja jaanuaris toimunud eelturniiridel.
Kõige osavõturohkemaks kujuneb suusavõistlus, kus starti tuleb üle 300 suusataja, teiste seas Võru valda esindav Anti Saarepuu.
Korvpallis esindavad teiste kõrval oma koduvalda G4S Eesti meistriliigas pallivad Kristjan Makke, Toomas Liivak, Veljo Vares ja Heiko Niidas. Naiste konkurentsis jookseb Võru valla eest väljakule Lappenranta Catzis mängiv Kerttu Jallai.
Kabelaua taha istuvad Eesti paremikku kuuluvad Urmo Ilves, Anita Sepa ja Kaari Vainonen.
Talimängude võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal. Kõikidel osalejatel on võimalus osa saada Lähte valla 20. aastapäeva üritustest.
Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.
Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.
Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.
Dolgoševi Marta. Foto: Uma LehtVõro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.
Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.
Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).
Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.
24. veebruaril tähistati Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva jumalateenistuse ja perepäeva pidamisega Neljakasemäel. Vabariigi aastapäeva tähistamine päädis tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Veerand tonni kaaluvat kahurit tuli võistkondlikult aja peale vedada. Parimaks osutus päästjate võistkond, teise ja kolmanda koha said kaitseliitlased.
Kell 10 toimus Otepää Talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille pidas EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetasid Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad Otepää valla ja kaitseliidu esindajad. Vabadussamba juures seisid auvahtkonnas Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää Üksikkompanii kaitseliitlased.
Kell 11.00 algas Neljakasemäel perepäev. Väljas oli päästeauto, huvilised said voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti võis päästeautoga tutvuda nii sest kui väljast. Relvahuvilistel oli võimalik tutvuda kaitseliidu ja politsei varustuse ning relvadega.
Lapsed said Neljakasemäelt sõjaväekelkudega liugu lasta, samuti olid väljas politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutati. Lastele korraldati ka liulaskmisvõistlus. Otepää Naiskodukaitse pakkusid kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldasid ja toetasid: Otepää vald, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Otepää Üksikkompanii, Valgamaa Päästeosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse, Valga Keskkonnainspektsioon, Makarov Muusik.
Täname kõiki osalejaid, korraldajaid ja abistajaid!
Foto: Tartu tantsuklubiTaas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).
Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.
Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse
