Päev: 18. veebruar 2011

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero
astub üles Tallinnas

Hetero esinemas 1984. aastal Pirita jõekäärus. Foto: erakogu

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero astub üles Tallinnas Woodstocki ja Rockstars’i sünnipäeval homme, 19. veebruaril.

Hetero pidas oma 30. sünnipäeva möödunud aasta detsembris.

1980ndatel saavutas hard-rock grupp Hetero ühena vähestest mitte-Tallinna bändidest märkimisväärse populaarsuse nii toonases ENSV-s, kui NSVL-is tervikuna. Oma kompromissitu ja vahetu esinemismaneeriga võitsid nad koduse publiku ja hämmastasid muusikaaustajaid nii Moskvas kui ka Leedus, kust toodi koju arvukalt auhindu.

Ansambli Hetero olulisusest kohalikul kultuurimaastikul annavad aimu neli ülesastumist Tartu muusikapäevadel, aastatel, mil vaba vaim manifesteeris ja identifitseeris end sellel üritusel. Samuti ajalooline pakkumine plaadifirmalt Warner Bros, mis jäi paraku kinni toonastesse võimukoridoridesse.

Ansambli solisti Peeter ´Pepe´ Saare sugestiivne laulmisstiil ja võimas vokaal kannatab võrdlusi ükskõik millise välismaise tipp-artistiga, tehes temast Baltikumi parima rocklaulja läbi aegade. Loomingulise eestvedaja, kitarrist Andres Juki ülijõuline kitarrikäsitlus on sööbinud paljude rockisõprade mällu. Koos ansambli asjaajaja basskitarrist Heiki Kelbi ja trummar Andres Neissare rütmimootoriga moodustub unustamatu, peamiselt eestikeelne löögirusikas, mida võib uhkusega Eesti rocki klassikaks pidada.

2011. aastal on Hetero täies löögijõus ning müristab koosseisus Peeter ´Pepe´ Saar – vokaal; Andres Jukk – kitarr; Heiki Kelp – bass; Andres Neissar – trummid; Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi – kitarr.

Piletimüük algab mõlemal päeval kell 21.

Lisainfo: http://www.rockstars.ee/

Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi, MTÜ Taevapõder

Ida- Virumaa pakub ainulaadset ravi särtsupuuduse vastu

Täna, homme ja ülehomme Tourestil Ida-Viru boksis kampaania “Siit saab särtsu” raames on kõigil võimalus saada särtsuspetsialistidelt hinnang oma tervislikule seisundile, energiatasemele ja puhkuseks sobilikkusele.

Vastavalt saadud diagnoosile ehk sellele, kas turgutust vajab keha, vaim või adrenaliinitase, kirjutatakse välja retsept parimaks puhkuseks. Kiire energiasüsti saab kätte ka otsekohe erinevate tegevuste kaudu: energiatootmine, ajurünnak, kiiruse ja mälu testimine. Samuti on võimalik tekitada pilvi, et nendega oma unistused taevasse saata.

Ida-Viru spetsialistid valivad ravimeetodi kolme eheda elamuse energia toote hulgast:

Ravitoode (E1) “Energiapomm” sobib siis, kui turgutust vajab keha. Lahenduseks on spaapuhkus, matkamine looduses või mõni muu terviseteenus.

Ravitoode (E2) “Püha müristus” on mõeldud neile, kel vaim vajab vaheldust. Abiks on elamused kultuurist, ajaloost ja traditsioonidest.

Ravitoode (E3) “Välk ja pauk” on hea rohi rutiini vastu. Üllatavat efekti pakuvad Ida-Viru ainulaadsed kohad ja üritused – motofestival, kaevanduspark, tehismaastikud, põlevkivimuuseum.

Ootame teid särtsuspetsialistide konsultatsioonile, et koos kokku panna teie
isiklik särtuspakett.

Kohtumiseni Tourestil Ida-Virumaa boksis!

Sigrid Karon, Ida-Viru ettevõtluskeskuse turismivaldkonna projektijuht

Homme õngitsetakse Vagulal võidu peale kalu

Homme, 19. veebruaril toimub Võrumaal Vagula järvel kalapüügivõistlus “Vagula Kala”.

Võistlust peetakse järve Roosisaare-poolses otsas. Registreerimine võistlusele on kell 8-8.45. Võistlus toimub kell 9-13.

Parimatele auhinnad, kõigile osavõtjatele kuum tee, kohv, supp ja suupisted.

Üritust korraldab Juba külaselts. Peakohtunik: Igor Kelt, tel 521 3127.

Urge raamatukogus toimub Kihelkonnatund

3. märtsil algusega kell 17 toimub Sauga vallas Urge raamatukogus Kihelkonnatund.

Külla/esinema tulevad Randivälja külaseltsi ja Tori valla rahvas. Tutvustakse äsja valminud raamatut “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Saab maitsta rahvuslikke suupisteid, kuulata torupillimängu, näha rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid. Raamatu autorid räägivad Tori kihelkonna rahvarõivastest ja õpetavad punuma kaaruspaela. Raamat müügilettidele ei jõua, soovijad saavad trükiseid kohapeal osta.

Teine esineja Krista Habakukk Pärnumaa Kodukandist räägib külaliikumisest.

Liivia Koolme

Võrumaa kunsti- ja käsitööhuvilised õpilased valmistuvad laulu- ja tantsupeoks

2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.

Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.

Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.

Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.

Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.

Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.

Täna pannakse Paides Kolmkõlad helisema

Juba seitsmendat korda toimuv kaunite kunstide festival „Kolmkõla“ toob täna kell 18.30 Paide raekotta india muusika kontserdi „Raagade võluilm“. Sel astuvad üle laulja Manodž Dubey, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning Leho Rubis bambusflöödil ehk bansuril.

 Festival jätkub õhtul kell 21 Paide kogukonnakeskuse Kõhna Grete galeriis, kus toimub Lauri Sommeri ja sõprade luuleõhtu.

Sindi linna aastainimese aunimetuse pälvis Mihail Šorin

Sindi linnavolikogu määras oma eilsel istungil aunimetuse Sindi linna aastainimene 2010 Mihail Šorinile.

Sindi linna aastainimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Seekord laekus linnavalitsusse viis taotlust ning esitati kaks kandidaati aasta inimese aunimetusele. Sindi linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu Sindi linna aastainimeseks 2010.aastal Mihail
Šorini. Ta on tuntud kui kauaaegne spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener, Sindi avatud noortekeskuse kabe ja lauamängude ringijuht, liuvälja rajamise eestvedaja ja korrashoiutööde teostaja, paljude linna spordiürituste korraldamises aktiivne osaleja, mitmete koristustalgute algataja ning kaasalööja ja seda kõike vabatahtlikult. Mihal Šorini esitasid aunimetusele Sindi avatud noortekeskus, Sindi Sõprade Selts ja Sindi linna
lapsed.

Koos aunimetusega kaasneb ka rahaline preemia, mille suuruseks on 640 eurot (maksuvabalt). Aastainimese aunimetus antakse üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi seltsimajas, kus isamaaliste laulude kontsertkavaga esineb muusik ja helilooja Kait Tamra.

Viktor Kaarneem

Täna öösel sündis selle talve külmarekord

Kõige külmem oli täna hommikul kella 8 ajal Jõhvis, kus külma mõõdeti 33,4 kraadi.

Sünoptik Merike Merilain ütles Õhtulehe veebitoimetusele, et Jõhvis mõõdetud külmakraadid olid selle talve rekord. Veebruari külmarekord mõõdeti 1956. aastal, kui külma oli 39 kraadi.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluskaardi andmetel mõõdeti täna varahommikul Lõuna-Eestis Korelas 33,3 ning Jõgeval 33 kraadi külma.

Pealinnas oli varahommikul 25,5 ning Tartus 26,8 kraadi külma.

Kõige soojem oli Saaremaal: Sõrve poolsaare tipus mõõdeti 15,5 ning Kuressaares 17,9 kraadi külma.

“Järgmised ööd võivad olla veel külmemad,” ennutas Merilain. “Vastu laupäeva ja pühapäeva langeb miinimumtemperatuur mitmel pool -30…-35 kraadini.”

Ilmajaam lubab tänaseks vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilma. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7, saartel kuni 10 m/s. Külma on 14-20 kraadi.

Kylauudis.ee lisa: Võrus oli hommikul kell 9 külma -30 kraadi, päike paistis.

Homme on Kallastel Karakatitsa festival

Juba homme, 19. veebruaril, toimub  Eesti väikseimas linnas Kallastel talve meeldejäävaim festival – Karakatitsa 2011.

Karakatitsa on kalameeste poolt ehitatud spetsiaalne jääl liikumiseks mõeldud uppumiskindel sõiduk. Karakatitsa 2011 saab alguse laupäeval kell 10 Kallaste keskväljakul. Kavas on talvelaat, karakatitsate näitus, kalapüügikoolitus kutseliste kalurite poolt, pannkoogivõistlus jpm.

Loe lisa: www.kallaste.ee

Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat

RAhvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljeandena ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010.   Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval.
Aastaraamatus saab ülevaate aasta kesksest sündmusest – vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel.  Samuti antakse ülevaade XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, II meeste tantsupeost, üle-euroopalisest kaerajaani tantsimise aktsioonist. Ka on juttu eelmisel aastal Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidu poolt valitud puutööaastast, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd. 
 Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal. Aastaraamat  sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.
Vaata http://www.rahvakultuur.ee/?s=122