Päev: 14. veebruar 2011

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad tunni võrra hilisemaks. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.

„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk. Samal päeval saab selgeks ka lasteürituste toimumine või edasilükkumine.

Alates täna õhtust on Klubi Tartu Maratoni kodulehelt leitav värske ilmainfo, mida igapäevaselt uuendatakse ning soovitused riietumiseks ja käitumiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes. Korraldajad paluvad kõigil sellele teemale põhjalikku tähelepanu pöörata ning vastavad ettevalmistused teha.

Tänaseks on Ida-Euroopa suurimale suusamaratonile ja suuruselt maailma 5 klassikamaratonile ennast kirja pannud 8187 inimest 31 riigist. Viimane number tähistab ka läbi aegade parimat tulemust. Eelmisel aastal oli samaks ajaks registreerunud 6502 suusasõpra.

20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda.

Lasvas saab õppida lavajumestust tegema

Lasva Käsitööselts korraldab märtsikuus kursuse, kus saab õppida tegema lava- ja fotojumestust ning näomaalinguid. Kursuse eesmärk on avada grimmikunsti kõikvõimalikke saladusi, omandada oskusi, mis aitavad rõhutada teatritrupil näitlejate karakterit, jagada ideid, kuidas korraldada ilmekaid stiilipidusid, lasteaia suveüritusi jne. Teadmisi jagab NO99 teatri grimeerija Kaia Pihlak, kes on ise Lasvalt pärit.

Kaia Pihlak jagas oma õpetussõnu Lasval juba ka aasta tagasi ning sõnas siis ajalehele Võrumaa Teataja nii: “Alati ei pea kasutama kalleid profitooteid, vaid appi võib võtta toidu­ained: želatiini, nätsu, cornflakes’i…”.

Kursus toimub 5. ja 6. märtsil Lasva rahvamajas algusega kell 10. Siia on oodatud näitetruppide juhendajad, laste näiteringide juhendajad, koolide huvijuhid, lasteaia töötajad, harrastusnäitlejad jt.

Laupäeval tuleb Paides kümnes Südamelaul

Laupäeval toimub Paides juubelihõnguline, kümnes noortelaulude konkurss Südamelaul, mida Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus on korraldanud juba 2002. aastast alates.  Selle aja jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Selgi aastal oodatakse laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära.  Žürii hindab laule kolmes vanuseklassis: kuni 12aastaste, 13-15aastaste ja kuni 30aastaste seas. Konkursi korraldusest ja kontserdist saab ülevaate kodulehelt www.kenk.ee.

Konkurss algab Järvamaa Kultuurikeskuses laupäeval kell 12,  Südamelaulul kümne aasta jooksul pärjatud esinejate ühiskontsert toimub samas algusega kell 18.

Poliitikute uus põlvkond – kas broilerid või noored ja vihased?

Riigikogu teabekeskus kutsub: 17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba. Üritus on mõeldud peamiselt noortele inimestele, aga osaleda võivad kõik. Arutatakse Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.
 
Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
•    Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
•    Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
•    Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
•    Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
•    Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?

Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.

Põlvas tulevad esimesed varivalimised

 Kolmapäeval, 17. veebruaril toimub Põlva Avatud Noortekeskuses poliitiliselt sõltumatu varivalimiste debatt, mille korraldab Eesti Noorteühenduste Liit.

 Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) korraldatav poliitiliselt sõltumatu kodanikuhariduse projekt, mis toob 14-20-aastased noored Eesti Riigikogu valimiste eel valima ning arvamust avaldama. Projekti eesmärgiks on suurendada noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu, muuta poliitika noortele arusaadavamaks ning teha noorte hääl otsustajatele kuuldavamaks.

25. veebruarist 3. märtsini toimub üle-eestiline valimissimulatsioon, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad e-hääletada kõik Eesti kodakondsusega 14-17-aastased noored. Oma hääle saab anda aadressil www.varivalimised.ee  

Varivalida saab ID-kaardi, internetipanga (Swedbank, SEB) ja e-kooli kasutajatunnuste abil. Noorte “variparlament” ehk noorte hääletustulemused tehakse avalikuks 6. märtsil valimisjaoskondade sulgemise järgselt.

Projekti raames toimuvad ka valimisdebatid noortele olulistel teemadel, õpilastööde konkurss valimisreklaamist ning interaktiivsed simulatsioonimängud. Kuni 25. veebruarini saavad kõik 14-20-aastased noored õpilastööde konkursist osa võtta ning teha kas oma poliitiline reklaam (video, flaier, plakat) või analüüsida poliitreklaami ja poliitikat esseevormis. Peaauhinnaks on uhke Ordi sülearvuti, lisaks antakse välja ka mitmeid eriauhindu.

Varivalimiste idee on tulnud Soomest, kus Soome noorteühenduste liit Allianssi on samasisulist projekti korraldanud juba üle kümne aasta. 2009. aastal toimusid varivalimised esmakordselt Tallinnas ja Tartus, 2011. aasta Riigikogu valimiste eel korraldatakse noortele mõeldud varivalimised üle-eestiliselt. Varivalimised on valitud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt 2009. aasta kodanikuühiskonna teoks, Tartu linna parimaks noorte omaalgatuseks ning SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo poolt parimaks noorte osalust arendavaks projektiks.

Viljandis avab uksed Tantsumaja

Kaks korda kuus kooskäivale Tartu tantsuklubile ja igakolmapäevasele Tallinna folgiklubile avab Pärimusmuusika Aidas sel reedel uksed Tantsumaja.

Kell 19 algab tunnine reinrendri õpituba, mida veavad Kadri Lepasson ja Maarja Nuut. Kell 20 kutsuvad kõiki tantsima  Violin Violence (viiulid), Siim Rikker ja Juhan Uppin (lõõtsad), Kulno Malva (karmoška) ja Ragnar Toompuu (mandoliin). Pidu kestab keskööni.
Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse.
Tantsumajja on oodatud igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.
Tantsumajade traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris, kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates sellest on tantsumajade liikumine muutunud aina populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Tänapäeval toimuvad samalaadsed peoõhtud Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias, Prantsusmaal ja nüüd ka Eestis.
Pärimusmuusika on tantsuga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika. Pärimusmuusika peamine funktsioon ongi rahvast tantsitada ning selleks on vaja kahte osapoolt. Tähtis on side muusiku ja tantsija vahel: tantsija tantsib muusika saatel ning muusik seab oma mängu tantsija järgi. Selline suhtlus säilitab ning taasloob pärimustantsule ja -muusikale iseloomuliku tunnusjoone: improvisatsioonilisuse.

Elistvere loomapark ootab täna sõpru külla

Elistvere loomapark ootab täna kõiki sõpru ja loomade sõpru külla tähistama sõbrapäeva.

Elistvere loomapargi elanik
Kell 12 algaval sõbrapäevapeol saab koos Tallinna Loomaaia direktoriga jalutada läbi loomapargi, väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht Tartu Keskkonnahariduse Keskusest. Töötubades saab meisterdada endale ja sõbrale midagi ilusat, meeleolu loovad Tabivere  noored muusikud.

Päev lõpeb kell 16.

“Tere, kevad” tuleb taas

Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus  kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Loe edasi: “Tere, kevad” tuleb taas

Külm teeb trikke

Halo. foto www.ilm.ee

Eestisse saabus põhjast ja kirdest väga külm õhumass, nii et päevalgi püsib temperatuur -10°C piires, kuid öösel langeb mõnel pool -20°C-st madalamale. Ka päikest näeb päevasel ajal paljudes kohtades. Seetõttu on head võimalused halonähtuste tekkeks! Seega võib taevas näha mitut päikest või ringi päikese ümber, valgusesambaid, mitut päikest taevas ja muid ilmaimesid. Nii tähendabki halo kreeka keeles ringi, ketast, samuti särapärga või oreooli.

Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal. Antarktikas ja Sahhas tekivad halod ka jääudus. Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.

Seega pistke hoolimata külmast ilmast nina jopekrae vahelt välja ja vaadake taevasse. Pilti võib ka teha ning laadida see kodulehele www.ilm.ee, kus saab ka teisi halofotosid vaadata.

Külma põhjustatud rööpamurd katkestas Tallinna-Tartu rongiühenduse

Jõgeva ja Kaarepere vahel avastati eile kella 14.40 ajal käredast pakasest põhjustatud rööpamurd. Seetõttu jäi Tartu-Tallinna kiirrong Kaarepere jaama ootama, reisijad istusid hiljem bussidele ümber ning jätkasid sõitu Tallinnasse.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase ütles eile, et rööpamurd võib tekkida järskude temperatuurimuutuste korral, kui väikesed mõrad-praod paisuvad näiteks nii suureks, et rööbas läheb pooleks.

Kell 16.35 said Eesti Raudtee töömehed katkise raudteelõigu remonditud ning rongid pääsesid jälle liikuma.

Krõbedat pakast jätkub terveks nädalaks

Arktiliste merede jääväljade kohal karmuse omandanud õhk voolab nüüd kaarega üle Soome Läänemere äärde. 

Üha kõrgemale kerkiv baromeetrinäit sillutab teed üha võimsamaks muutuvale kõrgrõhkkonnale, mis omakorda on garantiiks pakaselise ilma pikaealisusele.

Ilmajaam.ee

Sõbrapäeva puhul valmivad lumeskulptuurid

sindi
Sindis valmis eile lumelinn külma kiuste. Foto: Urmas Luik/parnupostimees.ee

Esmaspäeval, 14. veebruaril kell 17 toimub Roosna-Alliku vallamaja ees sõbrapäeva lumeskulptuuride võistlus. Lumeskulptuuride võistlusele oodatakse osalema lasteaedu, koole, ettevõtteid, külasid, seltsinguid, naabervaldasid jpt. Moodustage sõpradest vahva võistkond ja olge agarad kaas lööma! Kõigile kindlustatakse kuum tee ja rõõmus tuju. Parimad saavad auhinna. Info ja registreerimine tel 56 564 794, Tiiu Väli.
jarva.ee

Räpina ja Petseri kool tähistasid koostöö aastapäeva

Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.

Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.

Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.