Sel nädalal alanud XIII Viljandi tantsupeo põhisündmus toimub täna, kui linna tänavatele tuleb lumme jalga keerutama tuhat tantsijat üle Eesti.
Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane
rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühsitantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad nii kohalike kui välismaiste tantsurühmade etendused maakonna koolides, samuti avalikud
õpitoad ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas.
Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas peo avasõnades heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindle traditsioon, mis kogub jätkuvalt populaarsust. “Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu sama tendents jätkub,” selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem
kui mullu samal ajal. “Kuna kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet inimest.”
Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud
tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks,
mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.
Samal ajal Viljandi tantsupeole toimub Virumaal Kohtla-Nõmmel ka järjekordne Tuhamägede tantsupidu. Seega jätkavad ka need sündmused juba tuntud joont, et eestlastele on kombeks ikka mitu pidu korraga.