10 veebruar 2011 Archives

Kaitseliidu Lääne malev korraldab heategevuskontserdi 

Kaitseliidu Lääne malev korraldab 18. veebruaril kell 19 Haapsalu kultuurimajas kaitseliitlasest kodupõlenguohvri heaks heategevuskontserdi, annab teada Läänemaa infoportaal.  

5. detsembril 2010 hävis tulekahjus KL Lääne maleva kaitseliitlase Ringo Veide kodu. Põleng toimus ajal, mil Ringo võttis osa Kaitseliidu suurõppusest „Orkaan V”.

Kontserdiga kogutakse heade inimeste annetusi Ringo kodu taastamiseks.   Kontserdil esineb Kaitseliidu orkester dirigent Kalev Küttaru juhatusel. Kontserti juhib Madis Milling.  

Üritus on kõigile tasuta. Sissepääsuks annetus omal soovil.  Annetuse saab teha ka panka Kaitseliidu arvelduskontole 10022002422007, viite nr 62020100067, selgitus: Annetus 15 LÄÄ.  

Annetajate vahel loositakse välja laevapiletid neljale Soome või Rootsi ja hulgaliselt meeneid. 

Kes saab Oskar Lutsu huumoripreemia?

Palamuse kandi rahvas peab taas otsustama, kellele kuulub au olla sel aastal Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat.

Preemiat antakse välja eesmärgiga avaldada toetust kirjutavatele humoristidele. Seda on tehtud juba 22 korda. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast, st kõik võivad pakkuda välja oma kandidaadi.

Oma põhjendatud ettepaneku võiks saata e-posti aadressil sokuturi@gmail.com.

Preemia suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest. Preemia antakse Palamusel laureaadile pidulikult kätte naljakuul.

Annetusi preemia väljaandmiseks oodatakse MTÜ SOKUTURI arvelduskontole
10220061135014 SEB-pangas.

Räpinas kuulutati välja Vaigla-aasta

Jaanuaris Räpina Aianduskoolis toimunud aianduskonverentsil „100 aastat Adolf Vaigla sünnist“ kuulutas Räpina vallavanem Teet Helm 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.

„Adolf Vaigla kui meisteraednik, tuhandete aednike õpetaja, haljastusagronoom, Räpina aukodanik, Põlvamaa aasta inimene (1997) ja Valgetähe medali kavaler (1998) on kõigiti väärt, et tema elutööd ja selle jätku, mis eriti meil Räpinas silmaga näha ja südamega tunda, vääriliselt tunnustada ja huvilistele tutvustada,” ütles vallavanem.

  Adolf Vaigla on Räpina Aianduskoolis õpetanud peaaegu kõiki aianduslikke aineid, juhendanud praktikaid, tegelnud daaliate, sirelite, elulõngade ja teiste ilu- ning tarbetaimede sordiaretusega, avaldanud ajakirjanduses üle saja artikli ja raamatu „Elulõngad”, koostanud õppekirjandust.

Ta planeeris ja aitas rajada Räpinasse kuus parki, koostas haljastusplaane paljudele koduaedadele, asulatele ja asutustele.

  Ettepaneku Räpinas Vaigla aasta välja kuulutamiseks tegi Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, kes koostöös Räpina Aianduskooli, Räpina Vabahariduse Ühenduse ning aiandus- ja ajaloohuvilistega pakub Vaigla-aasta raames sel aastal välja ka palju huvitavaid ettevõtmisi.  

Lisainfo: www.rapina.ee 

Mooste toiduklubis meisterdatakse šokolaaditrühvleid

Reedel, 11. veebruaril kell 18 algab Mooste külalisstuudios (MoKS) Mooste toiduklubi tänavune teine kooskokkamine.

Seekord valmistatakse šokolaaditrühvleid ning õpitakse ka neile sobivaid karpe meisterdama.   Huvilistel palutakse oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt täna, 10. veebruari õhtuks telefonil 5562 3181 või e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee.

  Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.   

Mooste toiduklubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises niipalju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik.   Samuti tahab klubi ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi (säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

„Kui see baas on tugev, siis võime julgelt ka eksperimenteerima asuda, segades omavahel traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi toiduained erilistes toiduvalmistusviisides,” ütles MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp.  

Iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood.   

Mooste toiduklubi koguneb vähemalt kord kuus.
  Lisainfo: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com, http://moks.ee

Räpinas seisab ees loodusõhtu Urmas Tartesega

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18 toimub Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas loodusõhtu teemal „Õitsev elu”, mille külaliseks on bioloog Urmas Tartes.

„See on rikkalikul pildimaterjalil tuginev esinemine, kus räägin putukate elust nende sünnist surmani,” tutvustas Urmas Tartes. „Sinna vahele jäävad jutustused putukate mitmekesisusest, erinevatest eluavaldustest, paljunemisest, suhetest teiste loomadega, suhetest taimedega, rollist looduses ja kohast inimkultuuris.”   

Urmas Tartes on diplomeeritud bioloog. Akadeemilise karjääri jooksul on ta olulisemateks ametikohtadeks olnud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor, Eesti Maaülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees.

Praegu õpetab ta Eesti Maaülikoolis fotograafiat ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis loodusfotograafiat. 

Loodusõhtu korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loeng on tasuta ning kõik huvilised on oodatud.

   Lisainfo: Veiko Maastik, tel 799 0914, 5304 7565, veiko.maastik@keskkonnaamet.ee.  

Riigimetsade prügistatus väheneb

2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem, annab teada Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsade prügistamine on piirkonniti endiselt probleemne, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jäätmeid.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. „Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu „Mets puhtaks!” ja „Teeme ära!” on olukord siiski järjest paranenud,” ütles Toomas Väät. RMK koristas mullu prügi 22 hektarilt, mis on võrreldav 21 jalpalliväljaku suuruse alaga. Lisaks tavaprügile koristati kokku ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest suurem osa olid metsa alla veetud katuste lammutustest tekkinud eterniidijäätmed. „Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnas ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga,” ütles Väät.

Lisainfo: www.rmk.ee.

Elvas avatakse vanemaealiste tööklubi

15. veebruaril avatakse Elvas tööklubi, kuhu on oodatud inimesed vanuses 50-74 eluaastat, kes elavad Elvas või Elva ümbruse valdades (Konguta, Rannu, Rõngu, Nõo, Puhja). Sihtrühma kuuluvad nii töötud kui ka tööotsijad, aga ka töötavad inimesed, kes soovivad leida endale sobivamat tööd, ja pensionärid.

Tööklubi käib koos Elva linnaraamatukogu kaminasaalis teisipäeviti kella 11–14.30. Kokkusaamised toimuvad kolme kuu jooksul kord nädalas neli akadeemilist tundi korraga.

Tööklubis omandavad projektis osalejad teadmisi ja oskusi toimetuleku, enesearengu ja tööotsingu valdkonnas. Sihtrühma liikmetele pakutakse ka individuaalset psühholoogilist ja töönõustamist.

Kõigile sihtrühma liikmetele pakutakse kuue kuu jooksul tugiisiku abi. Mentor on abiks töö otsimisel ja uue töökohaga kohanemisel.

Elistvere loomapargis oma sõbrapäev

Kõiki loomasõpru oodatakse 13. veebruaril Elistvere loomaparki-looduskeskusesse sõbrapäeva tähistama.

Päev algab kell 12. Plaanis on jalutuskäik Mati Kaaluga. Väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht. Kõigil on võimalus meisterdada endale või sõbrale midagi ilusat.

Meeleolu loovad Tabivere valla noored muusikud. Pakutakse teed ja pirukat.

Info ja registreerumine hiljemalt 10. veebruaril tel 525 3395.

Pühapäeval saab Kurgjal pätte valmistada

Pätid on riidest jalatsid, mida on kantud eelkõige Muhu rahvarõivaste juures. Tänapäeva mõistes on pätid oma olemuselt sussid. Neid on võimalik väheste abivahenditega ise kodus valmistada.

Susside pealsed võib teha kas linasest või villasest kangast. Ajaloost on teada, et sageli kasutati pättide valmistamiseks juba kantud rõivaesemeid. On teada, et selline kokkuhoidlik käitumine on tekitanud omal ajal vanavara kogujatele meelehärmi – vanad pikk-kuued ja vammused elasid nii juba oma uut elu pättidena. Taldadeks on kasutatud pargitud veisenahka. Tänapäeval teatakse Muhu pätte, mis on kaunistatud lopsaka tikandiga. Kuid algselt on pätid olnud tööjalatsid ja seetõttu lihtsad ning kaunistamata.

Susside tegemine on Kurgjal kavandatud kahele pühapäevale – 13. veebruarile ja 13. märtsile. Veebruarikuus plaanitakse tegeleda susside kaunistusliku poolega. On võimalik õppida lilltikandit, geomeetrilist tikandit ja aplikatsioontehnikat. Kavandatakse endale meelepärane muster ja selle paigutus sussil. Märtsis on kavas susside tallutamise õppepäev, mida tuleb õpetama Muhu juurtega ja hetkel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias studeeriv Talvi Sarapuu.

Mõlemad õppepäevad algavad kell 10 ja kestavad 16ni ning toimumiskohaks on muuseumi käsitöömaja õppeklass. Esimesel õppepäeval võib susside tarvis kaasa võtta endale meelepärased pealiskangatükid (kaks tükki, naisterahva sussidele A4, meestele suuremad). Materjaliks võib olla nii villane kui linane. Teisel õppepäeval on vaja kaasa võtta sama suurusega linased voodrikangatükid ning tallast pisut suuremad nahatükid. Nii kanga kui ka naha puhul sobib kasutada vanu rõivaid ja nahkkotte. Hädalistel on võimalik kangast, nahatükke ja tikkimislõngu osta ka kohapealt. Raha võiks ka lõunasöögi tarvis tasku pista.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine esimeseks õppepäevaks hiljemalt kolm päeva enne toimumist. Teisele õppepäevale lõpetatakse registreerimine 1. märtsil. Ennast kirja pannes on oluline teada tegema hakatava sussi numbrit, et saaksime muretseda vajalike numbritega pätipakud ehk liistud. Info või registreerimine tel 4458 171 või 5665 7134 või info@kurgja.ee.

Kõige sagedamini näeb aias tihast

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna Linnuklubi koostöös 30. ja 31. jaanuaril korraldatud talvise aialinnuvaatluse populaarsus ületas korraldajate ootused. Oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti 888 paigas üle Eesti.

Kokku vaatlesid linnusõbrad 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas peaaegu veerandi lindude koguarvust.

Teise koha saavutas aga üllatuslikult rohevint, kes talve esimesel poolel oli üsna harva kohatav talvituja.

Tihasele ja rohevindile järgnesid koguarvult põld- ja koduvarblased, hallvares, leevike ja sinitihane. Sagedaseks aiakülaliseks osutus ka musträstas, keda kohati peaaegu pooltes vaatluskohtades. Samuti üllatas meil vähe arvuka talvituja metsvindi rohkus, keda kohati 55 vaatluspaigas.

Lisaks kohati selliseid talviseid haruldusi nagu kuldnokk, punarind, käblik, kaelus-turteltuvi ja tamme-kirjurähn. Röövlindudest vaadeldi raudkulli, kanakulli, hiireviud, välja-loorkulli ja värbkakku. Kaheteistkümnes vaatluspaigas kohati ka aasta lindu 2010 – hallõgijat.

Tänavusel külmal talvel märkasid vaatlejad senisest palju tihedamini pasknääride ja hallõgijate ilmumist toidumajade lähedusse, paljud linnusõbrad tundsid aga muret nurmkanade vähese arvukuse pärast.

Enim linde nähti aga vahemikus kella 10-11 ja kella 12-13. Omavalitsuste arvestuses oli vaatluskohti ootuspäraselt kõige enam Tallinnas, järgnesid Tartu ja Pärnu.

Viljandis läheb tuhast tulisemaks

Alates tänasest hakatakse Viljandis tuliseid tantse tantsima, kuna 10-12. veebruaril leiab seal aset XIII Viljandi tantsupidu, mis sel aastal kannab pealkirja “Tuhast tulisem”.

Tantsupidu leiab aset sel puhul, et 85 aasta eest ilmus esimene eesti rahvatantsude raamat, mis kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud eesti rahvatantsudest.

Talvine tantsupidu faktides:

ligi 1000 osavõtjat
külalised Lätist ja Soomest
õpitoad
tantsuansambli Sõleke kontsert
rongkäik läbi linna
SUUR ÜHISTANTSIMINE VABAS ÕHUS
simman

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa mitusada tantsijat.

Rohkem infot: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

Pühajärvel tuleb kalapidu „Kuldkala”

Laupäeval, 12. veebruaril toimub Otepääl Pühajärvel püügivõistlus „Kuldkala 2011”.

Kuldkala püüdmiseks tuleb tabada märgistatud kalu (130 ahvenat ja kiiska), kes lastakse Pühajärve viis-kuus päeva varem. Üks neist märgisega kaladest toob tabajale auhinnaks kilo kulda, teine 100 000 krooni (6391 eurot), 128 märgistatud kala pisemaid auhindu. Toimub ka meeskonnavõistlus, mille käigus neljaliikmelised meeskonnad üksteiselt mõõtu võtavad: selle võistluse reeglid teatatakse alles võistluspäeval.

Rannalaval on eeskava, rannas saab süüa-juua ja kalastusvarustust soetada. Rannas ja järvejääl toimub veel hulk ettevõtmisi, milles kaasa lüüa või millele kaasa elada.

Lisainfot www.kuldkala.ee ja „Kuldkala” Facebooki fännilehelt.

Karumaailm täieneb, rebased kurameerivad

On tähtis aeg pruunkarude elus. Karuemaks saadakse kolme-nelja aastaselt ja Eestis on tänavu sündinud ja veebruaris sündimas perelisa karumaailma üle kuuekümnes pesakonnas. Talvepesade ümbruses valitseb metsa– ja lumevaikus. Vastsündinud on pimedad, kõrvaavad kilega kaetud, hõreda „mängukarukarvaga“, kaaludes poole kilo ringis ja päris abitud, kuid arenema peab kiirelt. Karuema piim on väärtuslik ja toitev – rasvaprotsent 30.

Paarinädalastel karupoegadel avanevad kõrvad, nägijaks saadakse kuu vanuselt. Kui piimahambad suus, on möödunud kolm kuud ja kevad sedakaugel, et virgunud emakaru arvab õigeks sünnipesa maha jätta. Selleks ajaks kuni viis kilo kaaluvad karupojad peavad võimelised olema emakarule järgnema.

Esmakordselt poeginud emakarudel on enamalt jaolt üks kuni kaks karujõmpsikat, vanematel kaks kuni kolm, haruharva enam. Järgmise perelisa toob emakaru alles paari, vahel ka kolme aasta möödudes.

Reinuvaderid teeb pulmaaeg liikuvamaks, ettevaatlikkus väheneb oluliselt ja tavaelus hämaras liikumist alustanud loomi võib trehvata nüüd isegi südapäeval. Paari tegutsemise ala on päris suur, seda märgistatakse nii emas – kui ka isaslooma poolt kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi koos spetsiifilise sabanäärme eritisega ja seda „rebaselõhna“ tunneb metsas isegi tähelepanelik inimene. Tegutsemisalal võib kuulda vahel katkendlikku klähvimist aga seda lasevad rebased kuuldavale erutusseisundis muulgi ajal.