Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Kuulus Võhandu maraton tuleb taas

30. aprillil 2011 saab stardi järjekordne Võhandu maraton. Järjekorras kuues maraton toob sellelgi aastal Võhandu jõele sadu paate, kõigil eesmärgiks läbida Euroopa üks pikim ja karmim aerutamismaraton.

Start maratonile antakse kell 7 hommikul Võrus Tamula järvelt. Oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui ka kummipaadid.

Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aerupaadid pääsevad otse jõele. Finiš asub Võõpsu paadisadamas.

Rajal on mitu kontrollpunkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja ohtlikumatesse kohtadesse püstitatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.

Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepanek ning kutsu ta endaga maratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite iga hetke sellel maratonil.

Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võitnud leedukad, kes üllatasid rajarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla kaheksa tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas maratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.

Täpsem info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Hillar Irves, maratoni korraldaja, tel 521 3130, vohandumaraton@gmail.com.

Valminud on kodanikualgatuslik infokandja idaharju.vallaleht.ee

Kodanikualgatuslik infokandja idaharju.vallaleht.ee on eelkõige Anija ja tema naabervaldade tublidele kodanikele Raasiku, Kose, Kuusalu ja Aegviidu vallast.

Neil valdadel on ka varem olnud ajalooliselttugevad sidemed ning nad moodustavad ühise Leader-piirkonna. Ühist interaktiivset infokandjat piirkonnal siiani veel ei olnud. Iga valla elanik saab saidile pääseda ka vaid oma vallanime ja vallalehe tagumist otsa kasutades, näiteks raasiku.vallaleht.ee, kose.vallaleht.ee.

Mõte teha interaktiivne infoleht sai alguse Anija mõisa mõttetalgutelt paar aastat tagasi. Noored pakkusid ühe probleemsema teemana välja, et info ei liigu piisavalt kiiresti ja oleks vaja ajaga kaasas käia ning teha infokandja internetti. Kohe sel samal päeval loodi ka tasuta foorum. Paraku nagu tasuta asjadega ikka suri see aastaga välja. Probleemid aga jätkusid: küll tehti samal päeval mitu sarnast üritust ja nii olid kõik üritused n-ö lahjad. Nii tekkis idee, et kirjutaks projekti ja teeks miskit korralikku ning võtaks kampa ka naabervallad.

Uues algatuses on rõhk pandud just  tublidele külaliigutajatele ja kodanikele, kellele läheb korda kodukandi areng ja soov sellele ka ise kaasa aidata. Hetkel on lehe tegijad saanud juba kontakti nii mõnegi tubli kodanikuga, aga kindlasti oodatakse aktiivsust ka nendelt, kes praegu veel kahtlevad.

Lehe arengut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts juhatuse liige, info@lillikyla.ee

Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 14-20 toimub Võru kultuurimajas Kannel Filmitalgute järgmine stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud sarnaselt varasemalt toimunud koolitusele kaheks osaks, millest esimeses pooles antakse ülevaade filmi eriosadest ja žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti või
maailma filmitegijate varasalvest ning tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.

Stsenaariumikoolitust Võrus viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Koolitus on tasuta.

Eelnev registreerimine oleks soovituslik hiljemalt 14.veebruariks e-posti aadressil vorumaa@filmitalgud.ee.

Loe edasi: Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Rannamõisa rahvas protestib kultuuriküla vastu

Harku vald plaanib Rannamõisa elamutevahelisele maa-alale ehitada kultuuriküla, mille vastu hakkasid kohalikud protestima juba 2008. aastal, kui plaan avalikustati.

Siis kogusid elanikud 95 inimese allkirjad ja esitasid vallale pöördumise, milles nõuti detailplaneeringu peatamist, vahendab Reporter.ee.

Kohalike esindaja Veiko Potisepp ütles, et vallalt ei tulnud pöördumisele mingit vastust. «2009 november ma koostasin uue kirja ja saatsin valda, selle peale sain ma vastuse jaanuaris 2011, et tulge palun 8. veebruaril avalikule arutelule,» kirjeldas Potisepp.

Nüüd ongi jõutud sama planeeringu esimese aruteluni. Abivallavanem Erik Sandla ütles, et protestijate kirjalikult esitatud vaietele on vastatud. «Aga kui nad need vaided ikkagi üles jätavad, siis lõpptulemus ongi, et me jõuame selle planeeringuga maavanema juurde, kes siis lõpliku otsuse teeb,» rääkis Sandla.

Detailplaneeringu teostamisel langetataks auväärse eaga pargipuid ja elusloodusele piirkonnas eriti ruumi ei jääks. Kohalikud soovivad aga, et piirkond jääks ka edaspidi vaikseks parkmetsa alaks, ütles Potisepp.

«Võib öelda, et olen rääkinud ümberkaudsete majade elanikega ja mitmed neist on öelnud just, et neil on väga hea meel, kui see pargiala saab korrastatud,» pole abivallavanem Sandla sellega täiesti päri.

Peamiselt kardavad kohalikud rahuliku elukeskkonna kadumist – 400 kohaga vabaõhulava tooks lärmi koduukse alla. Sandla möönab, et laulukaare ja vabaõhulava saaks vald ehitada ka mujale, näiteks Muraste karjääri, kuid esialgu jääb kultuuriküla plaan muutmata ja kohalikud saavad arvamust avaldada detailplaneeringu avaliku arutelu käigus.

«Kui inimesed leiavad, et see välilava või mõni muusikaüritusteks mõeldud maja või ka spordiplats ei sobi sinna keskkonda, siis järelikult vastavalt sellele on vaja toimida,» ütles Sandla.

Allikas: tallinnapostimees.ee

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Metsandustöötajad võistlevad üheksal spordialal

Sel neljapäeval ja reedel kohtuvad metsasektori esindajad Põlvamaal Mammastes, et talimängudel selgitada parimad üheksal spordialal. Võistlustele on registreerinud 350 osalejat.

Mammastes toimuvatel talimängudel saab võistelda üheksal spordialal: suusatamine, male, kabe, lauatennis, bridž, koroona, korvpall ja võrkpall. Esimese päeva õhtul toimub meelelahutuslik võistlus tõukekelgu teatesõidus, kus võistkonnad võidakse moodustada kohapeal arvestamata traditsioonilisi organisatsioonide meeskondi.

Mõlemal päeval toimuvad ka tõukekelgumatkad, kus osaleb 42 matkajat. Matka pikkuseks on kümmekond kilomeetrit Taevaskotta ja tagasi.

Omavahel võtavad mõõtu metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ja erametsaomanikud koos peredega. Osalejate seas on ka metsandusest pensionile läinud töötajaid. Tänavune osalemine on mullusest aktiivsem. Mullu osales talimängudel 282 inimest, tänavu on aktiivsus märgatavalt tõusnud 350 osalejani.

Võistlustel peetakse arvestust individuaalselt ning teise päeva lõpuks tehakse kokkuvõtted meeskondlikest tulemustest. Nagu igal aastal, on ka tänavu kõike populaarsem ala suusatamine, kus osaleb kokku 133 meest ja naist vaba ja klassikalise sõidutehnika peale kokku.

Lisainfo: Mart Kelk, talimängude peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi projektijuht, tel 5349 0286, mart.kelk@metsaselts.ee.

Otepääl teeb täna uksed lahti talispordimuuseum

Ka neid kahte Kristina Šmiguni Torino olümpiakuldmedaleid saab talispordimuuseumis näha. Foto: epl.ee

Täna avatakse Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionihoones ametlikult Otepää talispordimuuseum,  muuseum asub tegutsema Eesti spordimuuseumi filiaalina.

Uus muuseum asub täitma Otepää suusamuuseumist vabanevat nišši, sest seni Otepää kirikumõisa pastoraadihoones tegutsenud suusamuuseum lõpetas oma tegevuse 2010. aasta lõpul.Töö Otepää talispordimuuseumi ekspositsiooni ettevalmistamisel on kestnud alates 2009. aasta lõpust. Püsiekspositsiooni, millel suurust ligi 150 m2, kujundas arhitektibüroo Lunge ja Ko, kes kaasas töösse mitmeid teisigi heal tasemel spetsialiste. Põnevate filmiklippide kokkupanijaks oli Artur Talvik, suurte kunstfotode ning fotomontaažide autoriks Ott Kadarik, atraktsioonid valmisid Aare Baumeri eestvedamisel, helikujunduse lõi Toomas Lunge. Oma abist uue muuseumi loomisel ei öelnud ära spordialaliidud, spordisõbrad ja teisedki asjahuvilised.

Uus ekspositsioon pakub külalistele mõndagi põnevat. Väljapaneku kroonijuveelideks on kindlasti Eesti talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt, samuti erinevate talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus. Kuid mitte ainult! Muuseumiseinte vahel leiavad koha mitmed põnevad atraktsioonid. Huvilised saavad oma suutlikkust testida kuulsast Tehvandi tõusust üles rühkides ja võrrelda võimeid talviste sportlaste võistluskiirusega. Kaasa saab elada lume sünnile ning tutvuda võib suusamäärimise saladustega. Suurtelt ekraanidelt on vaadata meeleolukas videovalik Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast ning rohkesti infot on peidus muuseumi arvutipargis.

Kõigile huvilistele on talispordimuuseum avatud alates homsest, 10. veebruarist kolmapäevast reedeni kell 11-17, laupäeviti-pühapäeviti kell 11-16.

Lisainfo: Tanel Uibo, Otepää talispordimuuseum juhataja, tel 7663 670, 526 4600, tanel@spordimuuseum.ee

Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Otsus 2008. aasta lõpus Eesti riigile kingitud ja Ruhnu saarel asuva Korsi talukompleksi kordategemiseks ning sinna muuseumi rajamiseks vajaliku raha eraldamise kohta peaks tulema veebruari jooksul.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Korsi talu hoone kahjustunud nurk, mille palkidel on näha seeni. Foto: Kaarel Lauk

Eile Tallinnas kultuuriministeeriumis käinud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes, et ministeeriumis oli Korsi talust küll juttu, kuid olukord olevat siiani ebaselge, sest midagi ei ole otsustatud.

“Taotlusi laekus kordades rohkem kui osati arvata, sellepärast on asi venima jäänud. Kui töömaht oleks olnud väiksem, oleksid tulemused teatavaks saanud detsembri lõpus,” lausus Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli.

Kas Saaremaa muuseum Korsi talu kordategemiseks raha saab, peaks tema väitel selguma nädala-paari jooksul. Muuseum esitas EAS-ile taotluse Korsi talu korrastamiseks 13 miljoni krooni saamiseks Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist möödunud aastal. Kultuuriministeeriumi omaosalus sellest oleks 15 protsenti. Taotluste esitamise tähtaeg oli augustikuus.

Seened nurgapalkidel

Ruhnlase Kaarel Laugu sõnul on Korsi talu elumaja palkidest otsaseina nurk vihma tõttu nii palju kahjustada saanud, et seal kasvavad juba seened. “Seened viitavad, et niiskus on sinna pikka aega ligi pääsenud,” ütles Lauk. “Euroraha ootamine ei tähenda, et vihm võib kusagilt läbi joosta. Hoone mädaneb enne ära, kui raha ükskord kohale jõuab,” pahandas ruhnlane. Ta ootab huviga, millal muinsuskaitseamet kultuuriministeeriumile ja Saaremaa muuseumile ettekirjutuse teeb. Loe edasi: Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Asutatud on Finno-Ugric world; Soome-ugri maailm; Финно-угорский мир.

http://www.facebook.com/pages/Finno-Ugric-world-Soome-ugri-maailm-Finno-ugorskij-mir/134355976631675?v=info

Soome-ugri maailm.
Soome-ugri maailm on Facebooki grupp, mis toob teieni kõige kiiremad ja tähtsamad uudised kogu soome-ugrilaste maailmast, kus elab ligi 25 miljonit inimest. Iga uudis, arvamus ja ka kutse sõpradele liitumiseks on väga teretulnud. Mis keeltes kirjutada, on vaba valik. Saagu sest paigast maailma suurim soome-ugrilaste uudisportaal, mis toob meile teabe kogu sest 25 miljoni elanikuga imelisest maailmast. Loe edasi: Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Täna on puhkepäev!

Kes täna, keset talvist töönädalat väsinud on, võib julgelt puhkepäeva võtta, seda tegid ka meie esivanemad – täna on nimelt luuvalupäev. Puhkamine on luuvalupäeval kohustuslik.

Luuvalupäev 9. veebruar on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hüppamisest. Vastasel korral võivad luud-liikmed järgneva aasta jooksul valutada.

Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:

[—] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.

PÄRIMUST

Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.

Saarde

Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9. veebruaril, nüüd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud joosta, hüpata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.

Saarde

Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.

Paistu

Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.

Reigi

Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.

Reigi

Allikas: Maavalla Koda

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee