Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.
Päev: 3. veebruar 2011
Selgusid tänavuse Moisekatsi Elohelü esinejad
XII eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü korraldajad valisid saadetud ankeetide põhjal võistluskontserdile esinema 16 muusikalist kollektiivi.
Peapreemia nominendid on vokaalansambel -7, Levski, Laul jätta ja Mälutagune Tallinnast, ansamblid Vikerkaare hallskaala ja Punt Tartust,
suupilliorkester Piccolo ja vokaalansambel Greip Pärnust, ansamblid Tuulepuu ja Knihv Viljandist, ansambel Marjulise Elvast, ansambel Slap
Võrust, vokaalansambel Naized Türilt, ansambel Mehe Pojad ja Dialekt Tartumaalt ning ansambel Sõõriku Värskast.
Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele saab Kanepi kihelkonnast pärit Hällülaul e. Kiigelaul. Parimale esitajale on
preemiaks 1000 eurot koos Ilme ja Riho Kulla valmistatud pronksskulptuuriga “Laulev neiu.”
Festivali eesmärk on väärtustada eesti rahvamuusikat nüüdisaegsete esituste kaudu, nii et säiliks side vana ja uue vahel ning elavdada
kultuurielu. 23.-24. aprill Moostes toimuva festivali Moisekatsi Elohelü läbiv teema on sellel aastal lihavõttepühadega seotud kombestik. Võistluskontsert algab jüripäeval, 23. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud
kontserdisaale.
Vaata lisaks: http://folkfest.polvamaa.ee
Saaremaa Piimatööstus suurendas juustueksporti üle 60%
Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.
Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu. 90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.
Metsaomanikud küsisid investeeringutoetust rohkem kui on jagada
Eelmise aasta lõpus said metsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi toetustele investeeringute tegemiseks. Kokku laekus ligi 700 taotlust 4,5 miljoni euro ulatuses.
Erametsakeskuse kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust tegevusteks, mis aitavad kaasa metsa majandusliku väärtuse parandamisele, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud mets või teha investeeringuid edasiste tulekahjude ennetamiseks. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5 raames toetatavad tegevused.
620 metsaomanikku soovib parandada oma metsa majanduslikku väärtust ning vajab selleks 4 miljonit eurot. Võrreldes 2009. aastaga on taotluste arv suurenenud 150 võrra ning taotletav toetuse summa poole miljoni euro võrra. Kõige suurem vajadus on metsatehnika järele, selleks küsivad metsaomanikud üle 3 miljoni euro. Peaaegu 1 miljon eurot vajatakse hooldusraiete tegemiseks noorendikel 5000 hektaril ulatuses.
Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks vajavad metsaomanikud ligi 200 000 eurot. Esitati 45 toetuse taotlust, mida on 6 korda enam kui 2009. aastal. Metsatulekahju ennetamiseks küsib 26 metsaomanikku toetust kokku 240 000 euro ulatuses.
Toetusraha kõikidele taotlejatele siiski ei jagu. Eelarves on raha 3,62 miljonit eurot, millest 2,28 on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja 260 000 eurot jagatakse metsa taastamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.
Erametsakeskus otsustab toetuse saajad aprillis. Rohkem infot saab erametsanduse portaalist www.eramets.ee
Nursi raamatukogu ootab oma juubeliks meenutusi
Käesoleva aasta märtsikuus tähistab Rõuge vallas asuv Nursi raamatukogu oma asutamise 90. aastapäeva. Selleks puhuks on algatatud raamatukoguga seostuvate mälestuste kogumine.
1921 aastal Rahvaraamatukogu Seltsist alguse saanud Nursi raamatukogul on 90-ne aasta jooksul olnud erinevaid aegu, nõudmisi, ettevõtmisi, asukohti ning hulgaliselt lugejaid ja töötajaid.
Oodatakse Nursi raamatukogus erinevatel aegadel töötanud bibliograafide ja ka lugejate – külastajate meenutusi seoses raamatukoguga. Neid oodatakse kirjalikult hiljemalt 10.märtsiks 2011.a. mailiaadressile nursirk@rauge.ee või postiga aadressil Nursi raamatukogu, Nursi küla 66712 Rõuge vald, Võrumaa
Lisainfo: Sirje Saarniit tel 78 79 331
Koolilapsed saadetakse sohu
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.
Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.
Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.
Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil
http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf
Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.
Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.
Mari Kalkuni kontsert jõuab Euroopa raadiokuulajateni
Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.
Sänna kultuurimõisas aidatakse oravarattalt maha hüpata
Reedel, 6. veebruaril kell 17 saab Sänna kultuurimõisas osaleda enesesse vaatamise töötoas.
Kas Sa unistad elust, kus saad rohkem tegeleda Sulle tõeliselt korda minevaga? Kas Sa soovid elada jätkusuutlikult sõltumata majanduskasvust, laenust ja tööandjast? Kas Su igapäevane töö ei meeldi Sulle, kuid pead seda tegema? Kas Sa tunned, et vajad muutusi, aga ei julge neid teha või lihtsalt ei tea veel milliseid?
Muutuste tegemisel vajameme tuge nendelt, kes sarnaseid muutusi teinud või parasjagu läbimas on. Oravarattalt maha hüppamise retkel aitavad korraldajad ja osalejad Sul näha selgemini oma tegelikku olemust ning võimendavad Sinu julgust vajalik muutus lõpule viia. Juhendavad Jaanus Viese ja Merit Raju.
Rohkem infot ja registreerimine : http://kikivarvul.wordpress.com/workshopid-ja-joogalaagrid/koolitusretk-endasse-huppame-oravarattalt-jaanuse-ja-meritiga/
Kus uputab?
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.
Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
„Tere, Kevad!“ kutsub
Taas algab loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Juba 15 aastat on kutsutud lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi teistega jagama. Nii ka sellel aastal. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevused algavad 1.märtsil ja kestavad mai
keskpaigani. Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee. Õpetajatel palutakse osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.
“Tere, Kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).
Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.
Hõimupäev saab riiklikuks tähtpäevaks
Justiitsministeerium soovitab valitsusel toetada hõimupäeva lisamist riiklike tähtpäevade hulka.
12 riigikogu liiget on algatanud eelnõu, et sätestada riikliku tähtpäevana hõimupäev oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäeva peamine eesmärk on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.
Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal pärast Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi vastavat otsust.
Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal.