Päev: 2. veebruar 2011

Kevadekarask

Küünlakuu alustuseks soovitab Seto sootska Õie Sarv karaskitegemist:
2 muna
tsipa soola
2 tl suhkrut
segada
pool pakki keefiri/petti
kuhjake odrajahu (+ natuke nisujahu + natuke tatrajahu)
jahu sisse natuke (tl) söögisoodat
võid 15-20 cm
Segada ja panni või vormi sees ahju 180-200 kraadises kuumuses hoida umbes tund aega, võtta välja kui tundub, et on valmis.
Ahjust tulnud karaskit silitatakse märja käega üle kooriku, rätt peale, natuke jahtub ja siis võib või või meega süüa. Hea söök metsa jalutama või merele kaasa võtta.
“Kurõmar´aliim võta’ ka’ üteh, sis nälgä jää-äi. Hüvvä küdsämist. ” soovib Õie.

Mängime muinasjuttu

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja käsitöötoas saab täna õhtul kell 17 kuulata Eesti muinasjuttu Kambja kihelkonnast “Seitsme venna sõsar ja tonditütar”.
Käsitöötoas hakkab kooliealistele lastele suunatud loovürituste sari “Mängime ja meisterdame muinasjuttu” toimuma iga kuu esimesel kolmapäeval kell 17. Kohaks on ERMi näitusemaja käsitöötuba (Kuperjanovi 9, Tartu) ja läbiviijaks muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ja Raili Hollo. Jutuõhtule on oodatud kõik muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja rahvapärimuse lembesed koolilapsed vanuses 7-14 aastat. Õhtu jooksul kuulevad lapsed ühe rahvaliku muinasjutu, seejärel saavad jutukohased rollid ja mängivad loo muinasjutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Enne või pärast rollimängu meisterdatakse muinasjutus kasutatav või seda meenutama jääv rahvalik käsitööese. Loovüritusel osalejad saavad õhtu meenutuseks kaasa nii enda meisterdatud asja kui ka räägitud muinasloo teksti. Jututund on tasuta.
2. märtsil Saksa muinasjutt “Taadil on alati õigus!”
6. aprillil Ungari muinasjutt “Hundi maja”
4. mail Aafrika muinasjutt “Pähklivargad”
Jutuõhtuid koordineerib ja lisateavet jagab Helen Kõmmus (56504126) helen.leenu@gmail.com.

Märgalasid kaitstakse juba 40 aastat

Täna, 2. veebruaril möödub 40 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas sõlmiti rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe märgalade kaitseks.
Tegu on vanima riikidevahelise looduskaitseleppega. Eesti liitus märgalade kaitse kokkuleppega ehk Ramsari konventsiooniga 1994. aastal.
Esialgu keskendus Ramsari konventsioon veelindude kaitsele märgaladel. Praegu on konventsiooniga ühinenud 160 riiki, koostööd tehakse märgalade ökosüsteemide kaitse ja mõistliku kasutamise osas.
Konventsiooni osapooled astuvad samme märgalade kaitseks, millest üheks konkreetseimaks on alade esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, lisaks on Eesti esitanud nimekirja kandmiseks 4 täiendavat ala, mida Ramsari büroo ei ole veel jõudnud kinnitada.
Eesti on Ramsari aladena väärtustanud eelkõige meie unikaalseid rabamaastikke ja terviklikke sookomplekse, sealhulgas Alam-Pedjat, Emajõe-Suursood, Muraka raba, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. Koos lätlastega on meil ka piiriülene Ramsari ala Põhja-Liivimaa, kuhu lisaks Eesti Nigula ja Sookuninga rabadele kuulub Läti Ziemelu purvi.
Mõistagi ei piirdu märgalade kaitse pelgalt alade nimetamise ja kaitse alla võtmisega, vaid tehakse pingutusi ka märgalade taastamiseks. Heaks näiteks on Eestis ranna- ja luhaniitude taastamine ja hooldamine, samuti vanade turbakaevandusalade ja kuivendusega rikutud soode taastamine toimivate märgaladena.
Märgaladeks nimetatakse selliseid kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.

Laima tähendab õnne

Laima kommid ja šokolaad on nüüdseks paljude meie inimeste lemmikud. Aga kas teate, mida tähendab sõna “Laima”
LAIMA on Balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.

Küünlast kolm kukke

Tänane küünlapäev oli vanarahval üks kevade tähtsamaid päevi.

Siit algas nädalate kaupa ajaarvamine, mis jätkus kuni jüripäevani 23. aprillil – küünlast kolm kukke, seitse sikku, kaheksa karjalasku, kümme kündi, üksteist jürgi.

Nii võib öelda, et täna algab kevade aeg. Selle kinnituseks on vana tava, et naised peavad sel päeval jooma punast jooki – kuremarjaliimi, nagu setomaal öeldakse ehk siis jõhvikamorssi. Jõhvikad surutakse puruks, segatakse suhkruga ja kurnatakse koos veega joogikannu. Punaseks joogiks tarvitatakse ka punast veini.

Punajoomine on tuntud ka teistel kevadistel pühadel nagu vastlapäeval, mis tänavu on 8. märtsil ja kevadisel maarjapäeval 25. märtsil. Puna joomise mõtteks oli tervena püsimine läbi kevade ja suve.

Mikk Sarv

Täna on Tartu rahu 90. aastapäev

Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.

Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.

Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.

Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.

Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.

Pildivõistlus „Uma kiil pildi pääl”

Võro Instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ „Uma kiil pildi pääl”, kohe oodõtas pilte as´ost, kon pääl om pruugitu võro kiilt. Pildistämises kõlbas egä võimalik olokõrd, kon om võro kiilt nätä’: sildi’, juhatamisõ’ (viida’), avaligu’ kirä’, talosildi’, kleebsu’, T-hammõ’ ja nii edesi.

– Pilt, miä võistlusõlõ saadõtas, piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja, vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi tagamaa kottalõ.
– Saata’ või ka pilte, kon pääl om nätä’ seto, mulgi ja tarto kiilt, niisamatõ läti vai vinne kiilt.
– Pildistämise matõrjaali või konkursi aigu ka esi mano tetä’, näutüses meisterdä’ vahtsõ võrokeelidse sildi ja tetä tuust pildi.
– Pilte oodõtas aadrõssi pääle kaile@wi.werro.ee; säält edesi pandas nuu’ üles Internetti aadrõssil http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/
– Üts pildistäjä või saata’ mitu pilti, a egä olokõrra kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva’ olla’ nii vahtsõ’ ku ka varrampa tettü.
– Pildiga üten and pildistäjä teedä’: uma nime, telefoni, e-posti aadrõssi, pildi tegemise ao ja pildi allkirä.

Pilti saatmisõga võistlusõlõ kinnütas saatja, et tä om tuu foto autor.

Pilte oodõtas vabariigi aastapääväni (24.02.2011) ja avvuhinna’ antas kätte imäkeelepääväl, 14. paastukuu pääväl 2011.
Võistlust tugõ Oma King.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Tel 525 3215
E-post kaile@wi.werro.ee

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

Luke mõisas saab pühapäeval valmistada sõbrale kingituse

Pühapäeval, 6. veebruaril kell 12 – 16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud kingitus. Räägitakse, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud. Kingitusteks tehakse viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistatakse südamega südameseepi ja südametega pilte ja tasse. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

Jälgi täpsemat infot mõisa kodulehel www.lukemois.ee  Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilil info@lukemois.ee

Allikas: Luke mõis

Reedeni on võimalik esitada Jõhvi valla aukodaniku kandidaate

Jõhvi vald

Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.

Allikas:  Jõhvi veebileht

EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Vana ait Tsolgo külas Võrumaal

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.

Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile