Päev: 31. jaanuar 2011

Voore paisjärvel püütakse võistu kala

Pühapäeval, 13. veebruaril toimub Jõgevamaal Voore paisjärvel „Voore triibu” kalapüügivõistlus.

Võisteldakse kolmes klassis: mehed, naised ja noored. Arvesse läheb võistleja püütud mõõduliste kalade kogukaal. Parematele auhinnad. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.
Peaauhind – õhuke televiisor – loositakse välja kõigi auhinnasaajate vahel ja rahaline auhind kõigi võistlejate vahel. Püüda võib nii kirptirgu kui ka sikutiga, aga kasutada võib ühte püügivahendit korraga.
Traditsiooniliselt peetakse Voore kalapüügivõistlust päev pärast „Kuldkala”, et Lõuna-Eestisse tulijatel oleks võimalik kahel võistlusel osaleda.

Võib tulla kogu perega. Samal päeval toimuvad Voorel talvepäevad ja uudistamist seega jagub.

Rohkem infot: www. saarevv.ee.

Jõgeva kutsub purikafestivalile

5. veebruaril toimub Eesti külmapealinnas Jõgeval jääpurikafestival.

Päev algab omavalmistatud kelkude näituse ja võidusõiduga. Pärastlõunal läheb lahti jääpurikavõistlus.
Päeva lõpetab pidu kampsunis ja karupükstes. Avatud Jääbaar.

Jõgeva väärib külmapealinna nime, sest siin on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord (-43,5 kraadi 17. jaanuaril 1940) ja mitme kuu kõige madalamad õhutemperatuurid (jaanuar, juuni, juuli, september, oktoober, november).

Rohkem infot: www.kylmalinn.ee

Töötukassa võimaldab end ise teenindada

Täna avati avalikuks testimiseks töötukassa iseteenindusportaal http://iseteenindus.tootukassa.ee.

Iseteeninduskeskkonna arendaja oli AS Helmes, arendus maksis 130 380 eurot.

Loodud portaal muutub ajapikku töötukassa virtuaalseks bürooks, kus on võimalik kasutada töötukassa teenuseid.

Praegu saavad kõik huvilised otsida ja vaadata töötukassale vahendada usaldatud avalikke tööpakkumisi. ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud kasutajad saavad luua oma CV, vastata tööpakkumistele, hallata oma töösoove, vaadata töötukassale esitatud avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada töötukassat enda andmete muutumisest või tööleidmisest.

ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud tööandjad saavad lisada ja hallata enda ettevõtte tööpakkumisi, otsida sobivaid kandidaate iseteeninduskeskkonna kasutajate hulgast, hallata kandideerinud tööotsijate infot. Lisaks on võimalik taotleda koondamishüvitist.

Lähiajal saavad tööotsijad võimaluse broneerida vastuvõtuaega töötukassa nõustaja juurde, samuti esitada avaldusi (töötutoetus, töötuskindlustus, ettevõtluse alustamise toetus).

Tööandjatele lisandub võimalus hallata töötukassaga sõlmitud lepinguid ja edastada nende täitmisega seotud informatsiooni (tööpraktika, palgatoetus jne).

Uus iseteeninduskeskkond on loodud võimalikult kasutajasõbralikuna. Selleks kaasati arendusprotsessi reaalsed tööotsijad ja tööpakkujad, kes andsid arendajatele väärtuslikke näpunäiteid toimiva infokeskkonna loomiseks.

Kõik iseteenindusportaali puudutavad ettepanekud ja head ideed on oodatud aadressil itp@tootukassa.ee.

Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.

Algas võistlus “Looduse aasta foto 2011″

Musträstas. Mats Kangur - Looduse Aasta Foto 2010

 Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2011”. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale.

Konkurss korraldatakse kolmes vanuserühmas: kuni 13aastased lapsed, kuni 19aastased noored, ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Laste ja noorte vanuserühmas hinnatakse töid neljas kategoorias:

    “Loomapildid”. Võistlevad fotod, mis kujutavad loomariigi esindajaid 

    “Looduspildid”. Võistlevad loodusfotod maastikest, taimedest, seentest jms.
    “Inimene ja loodus”. Hinnatakse pilte, mis väljendavad inimeste kooskõla loodusega, aga ka konflikte.
   “Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Üldarvestuses hinnatakse töid seitsmes kategoorias:

   “Loomad oma keskkonnas ja loomaportreed”. Imetajad, linnud, roomajad, kalad, putukad jms suures plaanis või oma loomulikus elukeskkonnas.
  “Loomad tegutsemas”. Fotod, kus loomi on jäädvustatud tegevuses.
  “Taimed ja seened”. Taime- ja seeneriigi esindajad oma mitmekesisuses ning ilus nii lähivõttes kui ka osana keskkonnast.
  “Maastikupildid”. Pildid Eesti loodusmaastikest.         

 “Inimene ja loodus”. Pildid, mis väljendavad inimeste ja looduse kooskõla, aga ka konflikte.
  “Vormi mängud looduses”. Kujundid ja mustrid looduses. Võib keskenduda looduse kujutamisele abstraktses vormis.
„Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts, võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.Pilte saab esitada ainult interneti kaudu üleslaadimismooduli võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. Ülemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada probleeme.
Võistluse eeskirjad on võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Loomahammustuste arv on viimastel aastatel langenud

Loomahammustuste üldarv on terviseameti andmetel viimastel aastatel mõnevõrra langenud.

Eelmisel, 2010. aastal pöördus hammustuste tõttu arstide poole 2002 inimest, aasta varem oli abivajajaid 2332 ja 2008. aastal 2485.

Kõige sagedamini satuvad inimesed konflikti koertega, möödunud aastal registreeriti 1464 koerahammustust. Pahandusi juhtub palju ka kassidega, arstiabi vajas seetõttu 458 inimest.

Enim loomahammustusi registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal (2010. aastal 654) ning Narvas ja Ida-Virumaal (kokku 382 hammustust). Tartus pöördus arstide poole 331 hammustuste tõttu abi vajanud inimest. Kõige vähem vajasid loomahammustuste tõttu arstiabi hiidlased – kõigest 19 korral.

Kui kõikides teistes maakondades on vigastuste tekitajaks valdavalt koerad, siis Hiiumaal tekitasid traumasid 15 korral 19st kurjad kassid.

Möödunud aastal registreeriti veel 18 roti- ja 10 hiirehammustust. Oravad ja rebased mõlemad puresid inimesi tõsisemalt kuuel korral. Hamstrid, nirgid, küülikud, kährikud ja hobused põhjustasid kehavigastusi kõik neljal korral.

Haruldasemad hammustajad olid veel näiteks kobras, nugis, ondatra, nutria, metssiga, merisiga ja tšintšilja. Lindudest olid vigastuste tekitajatena esindatud kukk ja kajakas.