Hiiumaal kasvas suhkrumüük seitse korda

Hiiumaa kaupluste esindajad kinnitasid nagu ühest suust, et aasta algus tõi maakonnas ootamatult kaasa paanilise suhkru kokkuostmise, mida meediakajastus omakorda võimendas.

Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats ütles, et Kärdla Säästumarketit tabas aasta esimesel nädalal suisa suhkrupaanika. “Suhkrut osteti lausa plokkide kaupa,” kirjeldas Bats.
Kui tavaliselt ostetakse Kärdla Säästumarketis nädalas umbes 700 kilo suhkrut, siis Batsi kinnitusel hakati alates 4. jaanuarist suhkrut ootamatult kokku ostma ning kauplus müüs nädalaga ära 5233 kilogrammi suhkrut. Nädal hiljem oli kaupluses veidi rahulikum ja müüdi ligi 1160 kg suhkrut.

“Tundub, et hiidlased on nüüd küll pikaks ajaks suhkruga varustatud,” lausus Bats. Loe edasi: Hiiumaal kasvas suhkrumüük seitse korda

Saku Suusamaja ja uisuväljak on talispordinautijaile avatud

Detsembri lõpus avati Sakus Suusamaja. Esialgu küll ehitussoojaku näol, aga ka see on hea algus. Suusamaja asub Saku valgustatud suusaraja ääres (raudteejaama läheduses) ja seal pakutakse varustuse rendi ja kergemat suusahoolduse (määrimise) teenust, samuti ka sooja teed.
Lahkelt on nõus abi pakkuma hooldemeister Arne Zirk, kellelt saab asjakohast infot ka telefoni teel – 5287 459.
Suusamaja on avatud teisipäevast reedeni kella 18-21 ning laupäev-pühapäev 11-16. Esmaspäeviti on suletud. Valla koolide suusatundide toimumise ajad palutakse hooldemeistriga eelnevalt kokku leppida.
Saku Suusamaja avamist toetasid kohalik Lionsi klubi, Saku vald ja valla spordikeskus.

Kõigile on avatud ka Saku uisuväljak, väljak on valgustatud kell 17-23.

Paavo Nael, Saku Suusaklubi

Halliste rahvamaja on saanud uueks

Laine Pedaja võib rõõmustada kraanist voolava vee üle.
Foto: Elmo Riig, Sakala.

Halliste rahvamaja juhataja Laine Pedaja (fotol) aastatepikkune vaev on vilja kandnud: projektiraha abiga on lagunema kippunud hoone saanud uueks. Jõuludest alates on seal ka kraanivesi, mida oli oodatud aastakümneid.

«Vee ja kanalisatsiooni saamine oli mulle ja koristajale tõeline rõõm,» ütles Laine Pedaja. «Praegu, kui lumehanged on räästani, oleks 200-300 meetri kauguselt kelguga vett vedada ikka päris ränk töö.»

Nüüd, kui majas on ka dušinurgad, saab hakata seal laagreid korraldama.

Eelmine aasta oli rahvamajale uus algus. «Jaanipäevaks saime projektirahaga uue katuse,» kõneles juhataja. «Kui seda poleks sündinud, oleks vana katus tänavuse lumega arvatavasti kokku kukkunud.»

Katusevahetuseks sai Halliste elu arengu selts Leader-programmist projektitoetust 22 369 eurot (350 000 krooni) ning vee ja kanalisatsiooni majja toomiseks põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt 29 271 eurot (458 000 krooni). Laine Pedaja kirjutas projektid valmis ja viis nad ka ellu. Mõlemal juhul tasus vald kümneprotsendilise omaosaluse. Ehitustööd tegi aktsiaselts Pärlin.

Juba paar aastat varem oli saalis tehtud projektirahaga põhjalik remont ja vahetati ka maja aknad. Nüüd on saal väga ilusate rahvuslike mustritega dekoreeritud.

Hoone tulevikust kõneldes ütles juhataja, et nüüd on jäänud korda teha veel fassaad ja  väikesed kõrvalruumid. «Helesinine unistus on teha maja taha õhtusteks kontsertideks terrass, kus päike hästi peale paistaks.»

Autor: Egon Valdaru, Sakala

Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni

Foto: Margus Ansu, Postimees.

13. veebruaril peetakse talvepealinnas Otepääl Euroopa saunamaratoni. Start antakse kella 12-14 Pühajärve Spa & Puhkekeskusest. Finiš on avatud samas kohas kella 16-18. Võistkonnas võib olla kuni neli liiget.

Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri sõnul korraldatakse saunamaratoni juba teist korda. Eelmisel aastal toimus saunamaraton talvefestivali raames ja sai suure menu osaliseks.

“Võistlejad saavad stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda, ja võistlusjuhendi,” selgitas Sirje Ginter. “Kõigil võistkonnaliikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt kolm minutit, lisaboonust annab saunalistele jääaukudes, kümblustünnides ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine.”

Saunalised saavad saunaomaniku poolt saunakaardile kinnituse, et nad saunas on käinud, leili võtnud jne. Alkoholi kuritarvitanud saunalisi leili võtma ei lubata.

Osavõtt saunamaratonist on kõigile tasuta. Loe edasi: Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni

“Popi ja Huhuu” esietendub täna Võrus

Stseen "Popi ja Huhuu" proovist. Foto: Elina Kononenko

Täna õhtulkell 19 esietendub vanemale koolieale suunatud „Popi ja Huhuu“, mille toob lavale Võru Draamastuudio. See „Popi ja Huhuu“ ei ole Friedebert Tuglase novelli uusversioon. Juhendaja Erni Kask ütleb tüki kohta järgmist: „Selle lavastuse osalised  ei ole kirjanikud ega professionaalsed näitlejad-lavastajad, me ei käi isegi enam/veel teatrikooliski. Aga me oleme 21. sajandi inimesed. Meie käes on oskus ja võimalus leida, koguda ja töödelda informatsiooni. Meie “Popi ja Huhuu” uurib kahe varasemalt Eestis lavastatud „Popi ja Huhuu“ (Karusoo, 1975; Pedajas, 2000) kultuurifenomeni, nii üksikult kui eraldi. Lisaks hõljub kõige kohal veel ka Tuglase enda 1914. aastal kirjutatud novell. Meie lavastus võib kujuneda teatriteadliku kirjandusõpetaja õudusunenäoks või tähistada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. Kõik on võimalik. See on 21. sajandi teater kõigi oma heade ja vigadega.“

Lavastaja: Erni Kask
Mängivad: Mart Parind, Lauli Otsar, Maili Sikk, Gertrud Kinna.

Rõuge otsib homme noortebändi

Homme, 21. jaanuaril kell 17 algab Rõuge noortekeskuses konkurss “Rõuge otsib noortebändi”.

Konkursi  eesmärk on välja selgitada Rõuge parimad noored pillimängijad ja moodustada Rõuge noortebänd.  Loodava bändi tulevikueesmärgiks on võtta osa üle-eestilisest noortebändide konkursist.

Osavõtjate vanus peab jääma vahemikku 14-26. Välja selgitatakse kaks parimat kitarristi, parim pianist, parim trummar, huvitavaim vokaal ning erilisim vabalt valitud instrumendi mängija.

Moodustatav bänd hakkab regulaarselt proove tegema. Väljavalitutel on kohustus aktiivselt proovides osaleda. Väljavalitud bänd peab arvestama asjaoluga, et vajadusel tuleb esineda mõningatel üritustel. Noortebändi üheks ülesandeks saab olema omaloomingu loomine.

Konkursi korraldab ja  bändi hilisema tegevuse tagab Rõuge noorteklubi.

Lisainfo www.facebook.com/NoorteBand. Peakorraldaja Kaspar Kurvits, tel 5631 4890, e-post: Kassupassu1@hotmail.com.

Jõhvi ehitatakse laupäeval heategevuslik lumelinn

Jõhvis ehitatakse 22. jaanuaril  heategevuslikul eesmärgil lumelinn, sellega toetatakse Jõhvi muusikakooli.

Heategevusliku idee autori, kohviku Mozart & Catering juhatuse liikme Riho Leppiku sõnul on tegemist küll erasektori algatusega, ent tihedat koostööd tehakse Jõhvi vallavalitsuse ning Jõhvi kontserdimajaga.

„ Idee heategevusliku lumelinna ehitamiseks tuli küll meilt, kuid hea koostöö Jõhvi vallavalitsusega andis võimaluse neid ka sellesse projekti kaasata kui toetajaid”, ütles Leppik. „Mõte on koondada lumelinna ehitama Ida-Viru tublid ettevõtjad, kes oma osalustasuga toetaksid Jõhvi muusikakooli õppevahendite soetamisel.”

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar sõnas, et vald on taolistest erasektori algatustest alati huvitatud. Loe edasi: Jõhvi ehitatakse laupäeval heategevuslik lumelinn

Hummuli, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vallas ning Valga linnas toimub ühinemisteemaline rahvaküsitlus

17.-30. jaanuarini korraldatakse Hummuli, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdade ning Valga linna ühinemise kohta rahvaküsitlus, et selgitada välja kohalike elanike arvamus ühinemise kohta.

Küsitlus on anonüümne. Veebiküsitluse tulemused avalikustatakse seotud omavalitsuste veebilehtedel ning ajalehes „Valgamaalane“.

Tegemist ei ole rahvahääletusega ning tulemused ei mõjuta tulevikus toimuva võimaliku ühinemise käiku.

Enne küsitlusele vastamist soovitatakse tutvuda ühinemise uuringu tulemustega, mis on kättesaadavad seotud omavalitsuste kodulehtedel, raamatukogudes, Valga linnavalitsuses ja vallavalitsustes ning Valga maavalitsuse kodulehel ja portaalis valgamaa.ee.

Ühinemise rahvaküsitlus

Otepääl näeb Vancouveri joonistusi

Foto: Otepää vallavalitsus

MTÜ Loominguline Keskus Kungla korraldas möödunud aastal üle-eestilise laste ja noorte omaloomingu võistluse “Vancouver 2010”. Näitust võistlustöödest saab Otepääl toimuvate suurte spordivõistluste tuules vaadata 22.-23. jaanuaril kell 12-14 ja 29.-30. jaanuaril kell 13-15 Otepää gümnaasiumi II korrusel.

Idee korraldada näitus Otepää gümnaasiumis tuli kooli direktori Aivo Meema sõnul MTÜlt Loominguline Keskus Kungla. Üleval on 207 erinevat võistlustööd. Näitusel esitletakse valikut võistlusele saabunud suusatamisteemalistest loometöödest.

Omaloomingu võistlusele saabus 225 Eestimaa koolist ja lasteaiast 2331 võistlustööd. Meeldivaimad tööd valisid välja Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu lastega, Jaak Mae lastega ja Ksenija Balta. Näituse seadsid üles Otepää gümnaasiumi kunstiõpetaja Ave Kruusmaa ja huvijuht Terje Aasaroht.

Kõik kunsti- ja spordilembelised lapsed, noored, nende vanemad ja muud huvilised on teretulnud näitust külastama!

Monika Otrokova

Suusabuss viib rõugelased Haanjasse suusatama

Alates laupäevast, 22. jaanuarist hakkab käima suusabuss Rõugest Haanjasse. Buss väljub laupäeviti kell 10 Rõuge korrusmajade juurest ja kell 10.05 koolimaja juurest.

Buss sõidab Rebase teed mööda. Suusabussi pilet maksab 1 euro (edasi-tagasi). Haanjas ollakse kaks tundi. Buss käib seni, kuni huvilisi ja lund jätkub.

Rõuge vald kutsub inimesi aktiivselt suusabussi teenust kasutama.

Kuressaares käivitus rahvusvaheline keraamikaprojekt

Üleeile alustas Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio eestvedamisel rahvusvaheline keraamikaprojekt, milles löövad kaasa osalejad Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest ja Ungarist, kirjutab Janne Nurmik tänases Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Edvinas Pundys Leedust on üks Kuressaarde saabunud keraamikaprojektis osaleja. Foto: Triinu Tootmaa

Projekt kannab nimetust “Discovering parallels of folk pattern in ceramics of European nations” (“Paralleelide avastamine erinevate Euroopa rahvaste keraamikas kasutatavatest rahvuslikest mustritest”) ning ettevõtmine viiakse läbi Euroopa Ühenduse abiga Grundtvigi programmi raames.

Mainitud programmi eesmärk on Saaremaa Kunstistuudio projektijuhi Triinu Tootmaa selgitusel täiskasvanud õppijate ja nende koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest. Samuti täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja populaarsuse tõstmine Euroopas.

“Saaremaa Kunstistuudio projekt kujutab endast kuuepäevast keraamika töötuba, millest võtavad osa kolm leedulast, kolm lätlast, kaks rootslast, üks soomlane ja ungarlane. Õpiringi juhendab ja viib läbi keraamik Karin Kalman,” kirjeldas Tootmaa, kelle sõnul avaneb projektis osalejaile neil päevil võimalus tundma õppida erinevaid keraamika valmistamise tehnikaid, tutvuda Euroopa rahvaste mustrite ja ornamentidega ning saada lühiülevaade keraamika ajaloost ja Eesti keraamikast.

“Töötubades toimuva käigus kavandavad ja teevad kõik osalised rahvuslike mustritega keraamilisi esemeid. Lisaks panustasid õpilased õppimisprotsessi sellega, et valmistasid oma maa rahvuslike mustrite kohta väikese esitluse või mapi,” osutas Tootmaa.

Kuue päeva jooksul valminud töödest avatakse 23. jaanuaril kell 19 Saaremaa Kunstistuudios kõigile huvilistele uudistamiseks ka näitus.

35. Emajõe Talimängud ja Tartumaa Koolinoorte Talvetralling Lähtel

29. jaanuaril toimub Tartumaal Lähtel kogu päeva kestev talvepidu. Ühe päeva sisse mahuvad korraga nii esmakordselt toimuv Tartumaa koolinoorte Talvetralling kui juba 35. korda toimuvad Emajõe Talimängud.

Emajõe Talimängud on traditsiooniliselt suunatud Emajõe-äärsete valdade rahvaspordihuvilistele ja juba nii pika ajalooga sündmus, et asjaosalistele lähemat tutvustamist ei vaja. Tartu valla korraldada olid ka viie aasta tagused talimängud ning seega on tubli kogemus juba olemas.

Sel korral on talimängude spordiprogrammi koostamisel mõeldud palju pealtvaatajatele: alad on pigem vaatemängulised ja lustlikud kui tõsisportlikud. Muidugi ei alahinnata ka osalejate sportlikku vaimu ja kavas olev teatesuusatamine on kindlasti üks kirgi lõkkele puhuvaid alasid. Loe edasi: 35. Emajõe Talimängud ja Tartumaa Koolinoorte Talvetralling Lähtel

Lasva valla TalveSem toimub juba sel laupäeval

Taaskord kohtuvad Lasva valla ärksamad külade ja seltside esindajad, et omavahelist koostööd tugevdada. Projekti “Noored ulatavad käe” raames toimub juba kolmas kohtumine ehk TalveSem.

Seekordne Semmimine pühendatakse ühistele traditsioonidele ning üritustele. Kohtutakse 22.jaanuaril Kääpa kooli sööklas kell 10.

Loe täpsemalt TalveSemist: http://www.lasvanoored.ee/noored-ulatavad-kae/talvesem

Projektist saad lugeda siit http://www.lasvanoored.ee/noored-ulatavad-kae

Kati Orav, MTÜ Kating Noored, tel 5649 8816

Võro keele huviliisilõ

Seo keväjä ja jo talvõlõpul saa võro kiilt oppiq neläl kursusõl. Naist kats ummaq Võromaal, üts Tartoh ja üts um internetikursus.

1. Võro keele kursus alostajilõ (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: välläütlemine, kiräviis ja grammatiga alostajilõ.
Aig: veebr-mai neläpäivilde kell 17.30-19.00, edimäne tunn 3. veebr.
Kotus: Haani rahvamaja kohvitarõ, Haani, Võromaa.
Oppaja: Jüvä Sullõv (juvasul@ut.ee)
Kursusõl um viil paar vapa kotust.

2. Võro keele tävvendüskursus (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: grammatiga, kirotamisõ ja kõnõlõmisõ kursus võro keele mõistjilõ. Loe edasi: Võro keele huviliisilõ

Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada

Foto: kodanik.err.ee

Eile pärastlõunal toimus kokkusaamine Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade juhatajate, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajate ja Toidupanga juhtide vahel, et arutada Toidupanga tegevuse laienemist lähitulevikus kõikidesse Tallinna linnaosadesse. Praeguste plaanide kohaselt peaks toiduabi saajate hulk Tallinnas kuu pärast kahekordistuma.

„Senini oleme Tallinna linnas abi saanud osutada Põhja-Tallinna ja Lasnamäe piirkonna inimestele, aga selge on see, et ka teistes linnaosades elab lastega peresid, kes toiduabi väga vajaksid. Meil on väga hea meel, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet meid sel eesmärgil kõiki ühe laua taha kokku kutsus,“ ütles Toidupanga koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn (fotol).

Ümarlauda juhtinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjuse sõnul olid linnaosade esindajad toiduabi jõudmisest oma piirkonna inimesteni väga huvitatud. Ühiselt lepiti kokku, et esmajoones seatakse sihiks toiduabi jõudmine toimetulekuraskustesse sattunud lastega peredeni.

Peamised küsimused, mille lahendamisest tuleb alustada, on toiduabi transpordi korraldamine linnaosadesse ja uute suuremate laoruumide leidmine. Loe edasi: Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada

Osale Tallinna naiste ja meeste keskkonnamõju uuringus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia viivad läbi naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge võrdlevat uuringut, milles saab osaleda veel kuni 31. jaanuarini.

Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.

Et usaldusväärsed tulemused tagab rohke osavõtt, siis ootavad korraldajad võimalikult paljude vastajate registreerimist. Selleks tuleb küsitluse lõpul klikata aknale “Osalen eriuuringus ja mul on olemas sisestamise kood”. Seejärel avaneb aken koodi jaoks, kuhu tuleb tippida number 53615647 ja sisestatud andmed salvestada. 

Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks, mil loodame avalikkust mitmel moel teavitada.

Ökoloogiline jalajälg on üksikisiku või organisatsiooni ressursikasutust näitlikustav mõiste. Samal ajal on see ka meetod, mis võimaldab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus, vesi, toiduained vms) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ala, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks ehk – mida enam kulutatakse toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on ökoloogiline jalajälg. Ühikuks on globaalhektarit inimese kohta aastas.

Allikas www.bioneer.ee