Järvamaa legendid kuuldemänguks

Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub osalema Järvamaa rahvapärimuslikel legendidel põhinevate kuuldepiltide-lühikuuldemängude konkursil.

Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks tuleb 23. veebruariks esitada Eesti Ringhäälingumuuseumile Järvamaa legendil põhineva lühikuuldemängu stsenaarium ja 31. märtsiks kuuldemängu salvestis.

www.rhmuuseum.ee

Harrastusteatrite lavastajad saavad Lembit Petersoni käe all õppida

Veebruari alguses alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tööd harrastusteatrite lavastajate kool, mida hakkab juhendama näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, kes on Eesti Teatriliidu poolt kaks korda ( 2003 ja 2009) pälvinud aasta lavastaja tiitli ning teatrialase pedagoogilise tegevuse eest  ka Priit Põldroosi nimelise preemia (2009).

Kursuse eesmärk on arendada ja kinnistada lavastaja töö oskusi, suurendada eneseusaldust ja arendada loovust. Samuti õpivad lavastajad seda, kuidas valida ja analüüsida repertuaari, kuidas töötada näitlejaga ning teda rolliks nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ette valmistada.

Ehkki koolituse alguseni on veel kaks nädalat aega, on grupp juba komplekteeritud. Kursus algab 3. veebruaril ja kestab 16. aprillini.

Tartu pakub liiva

Seoses suure libedusega palub linn kinnistuomanikel võimalikult kiiresti liivatada ja puhastada oma puhastusalal asuvad kõnniteed. Vajadusel on linn on valmis juurde vedama täiendavaid liivakoguseid.

“Koostöös majaomanike ühinguga vedasime tänavuse talve eel 260 kantmeetrit liiva 70 kohta, kust eramajade omanikud said endale võtta tasuta liiva libedusetõrje tegemiseks. Praegune ilm nõuab eriti hoolsat liivatamist ja linn on valmis laialiveetud liivale lisa tooma,“ ütles abilinnapea Margus Hanson.

Liiva mahapanekukohtade ja täiendavate koguste vajadusest palutakse kinnistuomanikel teada anda Tartu Majaomanike Ühingule telefonil 5594 6872.

Vastavalt Tartu linna heakorraeeskirjale on kõik kinnistute omanikud või -valdajad kohustatud oma puhastusalal tegema libedusetõrjet. Puhastusala ulatub krundi või vallatava territooriumi piirist kuni sõidutee servani. Kinnistuomanikele ja -valdajatele talvisteks hooldustöödeks vajalikku infot leiab Tartu kodulehe esiküljelt rubriigist „Talv Tartus“ või Tartu Majaomanike Ühingu kodulehelt http://bit.ly/gnhUzl

Tartu linn korraldab koostöös Tartu Majaomanike Ühinguga eramute omanikele mõeldud tasuta liiva vedu juba kümnendat aastat.

Mälestiste valdajad saavad 1. veebruarini muinsuskaitseametist raha taotleda

Riigieelarvest võib mälestise omanik või valdaja taotleda toetust mälestise hooldamiseks, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamiseks, mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.

2012. aasta riigieelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2011. Toetuse taotlemiseks vajaliku teabe ja taotlusvormid leiate: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/toetused

Toetuse taotlemiseks 2012. aasta eelarvest tuleb hiljemalt 1. veebruariks 2011 muinsuskaitseametile esitada:

  • täidetud taotlusvorm
  • mälestise konserveerimise või restaureerimisega seotud taotlusele lisatud mälestise konserveerimise või restaureerimise projekt, mis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseamet teatab otsusest kahe nädala jooksul pärast kultuuriministri poolt muinsuskaitseameti 2012. a. eelarve kinnitamist. Toetuse saajatele teatatakse nimetatud tööde tegemiseks eraldatud summa suurus.

Abrukale võib varsti autoga sõita

Abruka saarevaht mõõtis Roomassaarest Abrukani jää paksust ja kõige õhemas kohas oli 25 cm, kõige paksemas kohas 35-40 cm, kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas. Sulaga on aga kahjuks tekkinud teine jääkiht alumisele kihile peale ja mõõtmistulemused on kahe jääkihi peale kokku.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Abruka saarevaht Rein Lember tegi eelmise nädala lõpul kümme reisi Saaremaa-Abruka vahel ja enamasti oli vaja viia toitu, ravimeid ja kütet. Foto: Valmar Voolaid

“Ega me riiklikku ehk ametlikku jääteed Abrukale teha ei saa. Kui, siis oma vastutusel paremate liikumisvõimaluste loomiseks me selle rajame, sest jääolud on tänavu väga head,” hindas Abruka saarevaht Rein Lember.
Mehe hinnangul ka sel nädalal prognoositavad sulailmad tasandavad jääteed ja kui lund rohkem ei saja, võib tulla nii hea jäätee, mida Abrukale pole ammu enam olnud.

“Jäätee peale- ja mahasaamisega on Roomassaares ja Abrukal küll raskusi, kuid ühiselt saame ka nendest jagu. Meie energiline külavanem Riho Lepik lubas ka aidata. Mul on traktor, millel tera pole, Rihol on tera, aga traktor liialt vana. Küll me lahenduse leiame,” prognoosis saarevaht. Loe edasi: Abrukale võib varsti autoga sõita

Paikuse vallal valmis esimene kalender

Ille Riivits hoiab käes Paikuse valla 2011. aasta kalendrit. Foto: Urmas Saard
Nüüd on see tehtud, millest mitmeid aastaid räägitud ja Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits võib rõõmsa rahuloluga näidata valla asutamise 20. aastaks valminud oma kodukandi esimest kalendrit.

Kui Ille Riivits aasta viimasel volikogu istungil trükivärsket kalendrit tutvustas, noogutasid kõik kohal viibinud inimesed heakskiitvalt peaga ega osanud vist sel hetkel arvatagi, kui palju tööd, närvipinget, muret, otsinguid, katsetusi ja uusi proovimisi kogu ettevõtmine tegelikult nõudis. Seda tööhulka teavad vaid need, kellel taoliste asjadega kokkupuuteid on olnud. Palju abi osutas valla teabespetsialist Liilia Varik. Fotode otsimine polnudki nii hõlbus tegevus, kui alguses loodeti. Aga siiski leiti vajalikud pildid, sest Kadri Karjus, Annika Põltsam, perekond Saare ja Vello Bauer olid oma koduvallas liikudes kõige paremaid kaadreid tabanud.

Kaanepildiks valiti möödunud aasta üks tänuväärsemaid tegusid, milleks oli vana kitsarööpmelise raudteesilla taastamine ja mida nüüd peamiselt harrastussporti tegevad inimesed kergliikluse sillana saavad kasutada. Loe edasi: Paikuse vallal valmis esimene kalender

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,

Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas