Tähetark ja 25 tuhat silmapaari

Erkki Peetsalu,
meediakülaelanik

„2011. aasta toob kaasa selle, et ajakirjandusele tuleb sein ette, sõnavabadust hakatakse piirama 80 protsenti. Kõige halvem, mis üldse saab olla! Kirjutatakse ette, mida võib öelda, mida mitte. Sellepärast, et liiga palju tõde on tulnud välja, ja tuleb veelgi.“

Nõnda kuulutab ennustaja Edgar äsja lõppenud aasta viimasel päeval Õhtulehes. Eks see ole igaühe enda otsustada, kui tõsiselt suhtuda tähetarkade ja teiste ennustajate ettekuulutustesse, ent mõtlemisainet pakub see igatahes.

Mingi iva võib neis ennustustes peituda. Eriti mis puudutab muutusi ajakirjanduses, täpsemalt ajakirjandusvabaduse kärpimise katseid erinevate ringkondade poolt. Oleme ju harjunud pidama Eestit vaba ajakirjandusega riigiks, kus sõna- ja infovabadus on olnud ühiskonna toimimise üheks nurgakiviks. Viimasel ajal puhuvad üle meediamaastikul justkui mingid külmad tuuled.

Leiutamine nagu Lotte külas

Wikilekked, allikakaitse seadus, trükimeedia agoonia… – põnev on mõtiskleda, mis võiks olla peamine põhjus ajakirjanduse suukorvistamisele alanud aastal? Päris huvitav, kuidas esimesena rakendatakse allikakaitse seadust. Et kas Savisaare vene rahahimu avalikkuse ette toomise eest on Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch oma allikatega juba uurimisorganite huviorbiidis?

Buumijärgne aeg ei ole meediaärile olnud armuline. Suurte meediagruppide eksistentsiaalsed vintsklused on ajanud suured juhid närvi. Juba mõnda aega elatakse meediamajade alumistel korrustel päev korraga – kui ülakorruselt kostis kobinat, oli allpool oodata järjekordseid kulukärpeid ja koondamisi. Loe edasi: Tähetark ja 25 tuhat silmapaari

Keila waldorfkool kutsub vestlusringi

19. jaanuaril kell 18 on kõik huvilised teretulnud Keila waldorfkooli Läte (Kruusa 23, Keila) vestlusringi “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla”, kus arutletakse lapsevanemaks olemise ja kogukonna rolli üle laste kasvamisel.

Vestlusringi vedur Martin Tiidelepp on tegutsenud Aruküla waldorfkogukonnas seitse aastat. Elukutselt juhtimise ja koostöö koolitaja, nelja lapse isa ja 2009. a ilmunud raamatu “Eluülesanded” kaasautor.

2008. aastal asutas haridus- ja kultuuriselts Läte uue waldorfpedagoogikal tegutseva kooli Keilasse. Loe kooli kohta lisa: www.erakoollate.ee

Vestlusring “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla” on osa seltsi projektist “Müüdimurdjad”, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Täna, 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru linnagaleriis (kultuurimajas Kannel) koguni kolm näitust korraga. Oma tööd on rahva ette toonud Tanja Kutsjuba, Andrus Kasemaa ja Inari Krohn.

Andrus Kasemaa avab juubelinäituse “Elutants ehk värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli kultuuripealinna”.
Sellel näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale. Huvitava faktina on enamik näituse töid pärit “albumist”, mida kunstnik planeeris esmakordselt näidata 2010. aasta suvel toimunud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel “Vastandumised”. Kahetsusväärsel kombel õnnestus korraldajatel album just žürii hindamise ajaks ära kaotada. Loe edasi: Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Detsembris langes registreeritud töötute arv novembriga võrreldes kiiremas tempos, kuid siiski aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,0 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Detsembris võttis end töötukassas töötuna arvele 6 892 inimest ja arvelolek lõpetati 6 944 töötul. Nii arveloleku lõpetamiste arv kui uute registreerimiste arv olid detsembris väiksemad kui sügiskuudel. Tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Loe edasi: Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Väelaulugrupp Tane Mahuta annab esimese
avaliku kontserdi

Erinevate kultuuride väelaule esitav muusikaline grupp Tane Mahuta lubab 16.jaanuaril kogu Tallinna Kirjanike Maja saali laulma panna.

Tane Mahuta (maoori keeles elupuu) nimeline koosseis noori ja andekaid Eesti muusikuid annab esimese avaliku kontserdi, kus tulevad esitusele aafrika, skandinaavia, india, iisraeli, põlisameerika ja eesti ürgsed väelaulud. Improvisatsioonilist ja kergesti kaasalauldavat muusikat tšellol, torupillil, harmooniumil, viiulil, ocariinil ja šhamaanitrummil nimetavad noored ise urban-folgiks.

Erikülalisena lööb kaasa üks Soome parimaid noori tuva-stiili kõrilauljaid Kosmo Hölmönen, kes mängib ka kosmilist trummi nimega “hang”.

“Tane Mahuta esimene kontsert Matkamajas oli minu jaoks 2010. aasta üks suurimaid muusikaelamusi. Pole varem olnud juhust viibida kontserdil, kus esimesest loost alates kuni viimaseni välja oleksin kaasa laulnud. Ja seda olukorras, kus ise tegelikult üldse laulda ei oska,” kirjeldab Tane Mahuta esimest mitteavalikku kontserti Viru Folgi peakorraldaja Peep
Veedla.

Kontsert toimub pühapäeval, 16. jaanuaril kell 19 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis. Piletid Baraka poest (Pärnu mnt 4) ja kohapeal.

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:

Tartus näeb homme Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme

Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.

“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.

“Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama

Foto: Aldo Luud. www.ohtuleht.ee

Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub 6. veebruaril teine rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2011”.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab 11:30. Piki Kolkja külatänavaid (1,2 km) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Starti tuleb Rändur Rääbis isiklikult. Rajal on avatud toitlustus ehk kommisöömispunkt. Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad sõidu võitjatele antakse laste ja täiskasvanute arvestuses eraldi välja. Eriauhinnad on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad võitjatele on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid. Loe edasi: “Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama

Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Selle nädala reedel, 14. jaanuaril kell 14 toimub Haapsalu Valgevälja metsaplatsil Haapsalu metsapäev, mille raames antakse linnale üle Valgevälja mets ja mainitakse esimest korda, et aastal 2011 nimetatakse metsapealinnaks Haapsalu. Metsapealinna tiitel antakse Haapsalule üle mais toimuval metsanädalal. Eelmisel aastal anti metsapealinna tiitel Tartule. Sel aastal toimub tiitli andmine juba kaheksandat korda.

Reedesel üritusel on kohal keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Haapsalu metsapäeval saab alguse MTÜ Rotelevik ja MTÜ Puulaevaselts Vikan ühistööna väiksema viikingiaegse laeva ehitus. Võib suure tõenäosusega väita, et Haapsalu asustamise ajal just sedalaadi alused siin lahel sõitsid.

„Kui senimaani oleme Puulaevaselts Vikani“  liikmetega ehitanud erinevaid paate ja laevu üsna lähiajaloost, siis mõtlesime teha nüüd ajas suurema hüppe ja minna kaugemasse minevikku, seda enam, et meil  Haapsalus nii huvitav koostööpartner nagu Rotelevik olemas on,“ ütles Puulaevaseltsi juht Alar Schönberg. Loe edasi: Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Euroopa naaritsale kaevati Isabella külla konnatiik

Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava raames rajati detsembris Hiiumaale Kõrgessaare valda Isabella külla konnatiik, teine tiik plaanitakse valmis kaevata sel kuul Leigri külas.

Tiikide rajamise eesmärk on konnade kudemistingimuste parandamine ja konnade arvukuse suurendamine Euroopa naaritsa elupaigaks olevate jõgede ümbruses. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Riina Lillemäe selgitas, et konnatiikide rajamine on vajalik, kuna Euroopa naaritsa jaoks on raba- ja rohukonn oluline toit.

“Konnade kudemiseks on vaja väikesi seisuveekogusid,” sõnas Lillemäe. “Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on ette nähtud tiikide rajamine Euroopa naaritsa elupaikadeks olevate jõgede ja ojade lähedusse.”

Allikas: Hiiu Nädal

Saaremaa sepp tegi suuskadest kelgu

Salme valla Suurna küla tunnustatud sepp Aado Himmist (fotol) ei kannatanud välja, et lastest seisma jäänud suusad niisama kuuri nurgas vedelesid. Võttis suusaklambrid maha, kinnitas kasti metallkonstruktsiooniga suuskade peale, pani käepideme külge ja nüüd on väga vajalik tööriist majapidamises võtta, nii kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Veljo Kuivjõgi

“Suusad muidu kenad korralikud, Tallinna Dünamo suusavabrikus 1988. aastal tehtud, aga puidust. Nüüd tahetakse enamasti plastiksuuskadega sõita. Ma sain omale kena kerge sõiduvahendi, millega puid ja kõiki vajalikke asju vedada,” rääkis 70aastane meistrimees Aado Himmist.

Ega ta viletsatest asjadest suuskadel soomekelku meenutavat sõiduvahendit teinud. Kinnitused on kvaliteetne sepatöö ja käepide puidust treitud. Isegi kastilauad hööveldas üle, sest Aadole on tähtis, et kelk ka kena välja näeks.

“Aado on tõsine sepp, kes kehva asja ei tee. Kui meil oli teatritüki “Läänemere isandad” jaoks vaja viis mõõka, mis ikka ehtsate võitlusvahendite moodi oleksid, tegi ta need tunduvalt ehtsamad, kui me oodata oskasime.

Veel meisterdas ta keti küljes oleva joogisarve, tegi meie laulupüha kivile tõrvikuhoidja. See mees saab kõigega hakkama,” iseloomustas seppa Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com