Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest.  Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee

Allikas: Kultuuriministeerium

Homsest võib Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle sõita

Politsei- ja Piirivalveamet on lubanud alates 10. jaanuarist minna Peipsi, Lämmi  ja Pihkva järve  jääle Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonna piires kõikide transpordivahenditega.

Järvele minejatele tuletatakse meelde ohutusabinõusid:

  • kasutage päästevahendeid (päästevest, jäänaasklid);
  • võtke järvele minekul kaasa GPS seade või kompass ning laetud mobiiltelefon, kus on olemas lähima  kordoni kontaktnumber;
  • ärge minge järvele üksinda
  • hoidke kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
  • transpordivahendiga liigeldes hoidke ohutut vahemaad sõidukite vahel;
  • ärge liginege rüsijääle sest seal on jää paksus ebaühtlane ja eksinute avastamine äärmiselt raskendatud;
  • ilmaolude halvenedes (tuisk, tugev lumesadu) liikuge kaldale.

Taaskasutuskeskus Vahejaam teeb neljapäeval Rakvere teatris moepeatuse

Koostöös taaskasutuskeskusega Vahejaam toimub neljapäeval, 13. jaanuaril Rakvere teatris “Moepeatus”, mis propageerib taaskasutust ja paneb disainereid vaatama riideid teise nurga alt, kuna suurem osa esitletavast moekollektsioonist peab olema taaskasutustehnikas. 16 noort disainerit ja meeskonda üle Eesti loodavad tõestada publikule, et taaskasutada saab ka stiilselt.

“Moepeatus” algab Rakvere teatri väikeses saalis kell 19.

Looduse fond otsib tunnustustväärivat noort looduskaitsjat

Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas välja võistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade, kirjutab loodusjakiri Uudistaja. Auhinnale võivad kandideerida kuni 35 aasta vanused (passi või enesetunde järgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad võivad töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldus koos põhjendusega tuleb saata e-aadressile elf@elfond.ee 20. jaanuariks. Otsuse auhinna määramise kohta teeb ˛žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 Kraadi. Auhind antakse välja ELF-i 20. sünnipäeval 1. veebruaril.

Noore Looduskaitsja Auhind loodi 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ja ELFi poolt. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Mullu sai auhinna Eesti Päevalehe keskkonnaajakirjanik Ulvar Käärt.

Tehke katused lumest puhtaks

Päästeamet soovitab katused lumest puhtaks rookida, et vältida lumeraskuse tõttu katuste sissevarisemist. Häirekeskus sai eile teate kahest lumeraskuse tõttu sissevarisenud katusest Tallinnas ja Pärnus, teatab ERRi uudisteportaal. Inimesed pääsesid varingutest vigastusteta. Kell 13.12 langes lumeraskuse all sisse Tallinnas Magasini 35a asuva Tallinna vangla territooriumil asuva abihoone katus. Kell 23.50 sai häirekeskus teate, et Pärnus Roosi 10 langes raske lume tõttu osaliselt sisse kolmekorruselise elumaja katus. Rohke lumi põhjustas palju katusevaringuid ka eelmisel talvel.

Täna lubatakse tuulist ilma, sooja on üle Eesti kuni kaks kraadi. Seega muutub lumi raskeks.

Eesti Ornitoloogiaühing alustab juubeliaastat linnujuttudega

Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

ERM ja Naiskodukaitse korjavad ennesõjaaegseid mälestusi

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseum alustasid mälestuste kogumist Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide tegevuse kohta aastatel 1927-1940. Meenutuste kogumise eesmärk on teada saada Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmete ja juhtide igapäevase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe kohta enne Teist maailmasõda.

Alltoodud küsimused on mõeldud aitamaks meenutuste kirja panemisel. Kui te oskate vastata ka vaid ühele alltoodud küsimustest, on teie vastus teretulnud.

1. Kui aktiivsed oldi organisatsioonilises tegevuses?
2. Milliseid üritusi korraldati lisaks väljaõppele (nt peod, loteriid, korjandused, heategevus, loengute pidamine väljapool organisatsiooni, jm)? Mis üritused teile üldse meelde on jäänud?
3. Milline oli ürituste korralduslik pool: kes organiseeris, kus kokku saadi, millest räägiti?
4. Kas tegevusega seoses oli mingeid muresid-takistusi? Kuidas need lahendati?
5. Kuidas tuldi üritustele kaugemalt? Kas NKK, KT ja NK tegevuse raames üldse oma kodukohast kaugemal käidi? Kas on jäänud meelde mõni üle-eestiline üritus, millel naiskodukaitsjana, kodutütrena või noorkotkana osalesite?
6. Kust ja kuidas hangiti vormid (kes õmbles, mis materjalist)?
7. Kuidas ja kas said ringkonnad /jaoskonnad / malevad oma lipud? Mis neist lippudest nüüdseks on saanud?
8. Milline maine oli Naiskodukaitsel kohalike elanike hulgas?
9. Kes olid kohaliku Naiskodukaitse jaoskonna liikmed (taluperenaised, õpetajad, kes veel)?
10. Kes olid noorteorganisatsioonides juhid (õpetajad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad?)?
11. Mida mäletate Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevusest pöördelistel aegadel (1938-1940)?
12. Kas oskate veel midagi meenutada, mida eelpool ei küsitud?

Kuna ennesõjaaegseid organisatsioonide liikmeid on jäänud vähe, ootavad Naiskodukaitse ja ERM tänuga ka selliseid mälestusi, mida te olete Naiskodukaitse või noorte kohta kuulnud kelleltki teiselt: oma isalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugulaselt, naabrilt või naabri sugulaselt (need, kes teile mälestusi on jaganud, ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide liikmed). Oodatud on ka ennesõjaaegsete kodutütarde ja noorkotkaste mälestused Naiskodukaitse kohta.

Kui teil on säilinud dokumente, fotosid või muid kirjalikke või esemelisi materjale, oleme tänulikud ka nende üle.
Kui tunnete mõnda ennesõjaaegset naiskodukaitsja või kedagi, kes sooviks NKK kohta mälestusi jagada, aga kui teil endal pole aega või võimalust teda intervjueerida, siis palume sellest teada anda kas aadressil tartu@naiskodukaitse.ee või telefonil 5113823 (Leane Morits).

Mälestuste kogumine kestab 15. novembrini 2011.

Rahvatantsijad avavad täna TeateTantsu aasta

2004. aasta tantsupidu E LTSA kogust

Täna kell 12 algab Tallinna Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri tantsusammul Tallinna talviseid vanalinna tänavaid. tantsusammul. TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. TeateTantsu idee autori, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul soovitakse projektiga tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõikidele soovijatele.

Avaüritusega algab registreerimine suvisele TeateTantsule. Registreeruda saab internetis aadressil www.teatetants.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa teid. Tantsusammul läbime lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Eestimaa looduslik ja kultuuriline rikkus on allikas, mis muudab iga maakonna eriliseks. TeateTants toob esile maakondade omanäolisuse. Ettevõtmises saavad osaleda tantsurühmad, koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad. TeateTants – Tants ühendab! Rohkem informatsiooni: www.teatetants.ee.