Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2010
E T K N R L P
« nov   jaan »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Maarahval algas jõuludega 10 224. aasta

Foto: ahtokaasik.wordpress.com

Ahto Kaasik,
Maavalla koja vanem

Maavalla kalendris algas jõulukuu 25. päeval uus aasta, mille järkekorranumber on 10 224. Ligikaudu nii vana on meie maa ja rahva ühine lugu. Jõuludel on selles loos põline ja tähenduslik koht.

Jõulusid on pidanud meie maausulised esivanemad ning teised Euroopa põlisrahvad igiammustest aegades peale. Jõulud on aastavahetuspüha. Jõulukuu 25. päeval algab uus päikeseaasta.

Jõululaupäeva ehk vana-aasta viimast päeva tähistame suurima pidulikkusega. Esimesel jõulupyhal, 25.12. toimub kogu loonat ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring.

Kodus koos lähedastega jõule pidades järgime oma maausuliste esivanemate eeskuju. Kõige tähtsam maausuline jõulutava on pyha aja märkamine ning oma sydamesse lubamine. Kõiki neid väga paljusid tavasid ja uskumusi, mis maarahva jõuludega seotud, saame järgida lisaks.

Eestlased, õigemini kyll maarahvas, on yks väheseid Euroopa põlisrahvaid, kes asustas oma kodumaad juba enne kui tõusid ning langesid vanad Egiptuse, Sumeri, Kreeka ja Rooma elmad. Möödunud aastatuhanded on toonud meie maile võõrsilt uusi taime- ja loomaliike, samuti inimesi, mõtteid ja tavasid. Oleme koos oma maaga muutunud, kuid jäänud siiski iseendaks, hoidnud alal oma keele ning maausu.

Maausk on maarahva hulgas tekkinud, arenenud ning sellisel moel yksnes meile omane vaimsus, mis väljendub maailmanägemises, teadmistes, uskumustes, hoiakutes, tavades, ainelises elmas ning keeles.

On ysna kindel, et juba esimesed siia maale saabunud inimesed nägid loonat hingestatuna ning austasid looduslikke pyhapaiku sarnaselt maailma teiste põlisrahvastega. Nad uskusid ka inimhinge ning pidasid hingedeaega nagu seda teevad näiteks Ameerika looderanniku põlismaalased. Täna, kymme tuhat aastat hiljem võime tõdeda, et kusagil mujal õhtumaises Euroopas pole looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad jõudnud kaasaega nii elavalt kui Maavallas. Oleme hoidnud alal ka oma hingedeusu ja –aja.

Meile omane maausk elab edasi keeleski. Seda väljendavad näiteks sõnad vägi, hing, vaim, meel ja pyha. Sõna jumal kasutasid esivanemad juba vähemalt nelja aastatuhande eest.

Kui paljud meist usuvad veel looduse hingestatusse? Eesti Maaylikooli uuringu kohaselt teab 65% lõuna-eestlastest, et puul on hing. Tallinna ylikooli yleriigilise uuringu kohaselt usub aga looduse hingestatust ja pyhadust tervelt 82% inimestest. Eesti rahvas on usklik, kuid seda põlisele loodusrahvale omasel moel.

Jõulud on igavikulised pyhad, mil ei tohi oma jõudu tyhjale-tähjale raisata. Kinkige oma lähedastele sel ajal asju, millel on igavikuline väärtus: aega, tähelepanu, yhiseid ettevõtmisi ning lähedust. Toogu seda teile ka järgmine aasta!

Allikas: maavald.ee, Maaleht

Comments are closed.