Sulev Valner,
ajakirjanik
Lund sajab meie laiuskraadil igal aastal ja mõnikord päris palju korraga. See ei tohiks kedagi üllatada. Aga nii hullu lumetormi ei mäleta ka kogenud päästjad, kui selle nädala neljapäeval-reedel. Seega päris tavaline see olukord just polnud ja mitte ainult Padaorus, kus toimunu sobiks lausa väiksemat sorti katastrooffilmi stsenaariumiks. Õnnelikult lõppeva filmi omaks seejuures. Kas keegi filmimeestest võtaks selle ära teha? Või ETV? Julgen pakkuda, et paljud meist vaataks seda küll. Selline kena patriootiline lühifilm päästjatest, sõduritest ja lihtsatest inimestest hädas olijaid abistamas kaunistaks näiteks telekava 20.augustil 2011, kui tähistame Eesti iseseisvuse taastamise 20.aastapäeva. Tõsiselt mõtlen, ilma naljata.
Kui reede õhtul bussiga Tallinnast Võrumaa poole sõitsin ja raadiouudistest neid jätkuvaid rindeteateid kuulasin, siis kõige suurem mure ei tekkinudki Padaorgu kinni jäänud autode pärast. Selge, et seal oli asi ülidramaatiline ja neid läbielamisi, mida tunnevad inimesed kaksteist ja rohkemgi tundi autos lumes kinni istudes, ei oska keegi teine ette kujutada ega soovi läbi elada. Aga seal oli vähemalt teada, et abi on neile ilmselt juba lähedal. Küll aga võis karta, et üle Eesti on paljudes väiksemates kohtades teedel kinni hädalisi, kellest keegi midagi ei pruugi teada.
Võib-olla on veel vara kergendatult ohata (ja ilmajaam lubas ka tänaseks uut lumesadu, eriti Lääne-Eestis ), aga tundub nii, et pääsesime kokku võttes põhiliselt ehmatusega. Ehk õppetunniga.
Siit võib ehk teha paar positiivset järeldust meie rahva kohta. Esiteks, et oleme hätta sattudes siiski päris visad, nutikad ja vastupidavad. Teiseks, et jutt eestlaste äärmuslikust individualismist ei vasta tõele või on õige ainult osaliselt. Ma arvan, et sel karmil tuisusel ööpäeval päästeti lugematult palju hädalisi eri kohtades nii, et me ei tea seda ja ei peagi teadma.
Olge tänatud!