Pressinõukogu taunis Postimeest Tõrva TÜ endise juhi vastulause avaldamata jätmise pärast

Pressinõukogu arutas  Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhi Olev Tomsoni kaebust Postimehes septembris ilmunud artikli peale ning otsustas, et leht ei eksinud artikli sisuga, kuid rikkus head ajakirjandustava vastulause avaldamata jätmisega.

23. septembril 2010 ilmunud artikkel „Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin“  räägib sellest, et ühistu uus juhtkond on politseile esitanud Tomsoni suhtes süüteoteateid. Lehe väitel pole prokuratuur aga pooleteise aasta jooksul kahtlustuse esitamiseni jõudnud.

Olev Tomson kaebas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb teda kurjategijana, kuigi ajakirjanik teadis, et ta pole isegi kahtlustatav. Lisaks leiab kaebaja, et avalikkusel ei olnud seda infot vaja teada. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik salvestas temaga peetud telefonivestluse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei pidanud kinni lubadusest avaldada vastulause.

 Postimees vastas, et artiklis on korduvalt viidatud, et siiani pole kellelegi süüdistust esitatud. Toimetuse kinnitusel on antud loo puhul tegemist avalikku huvi vääriva teemaga. Leht märkis, et vastulauset ei avaldatud seepärast, et selles ei lükatud ümber ühtegi faktiviga. Kuigi toimetus lubas algselt vastulause avaldada, siis kaebaja poolt esitatud uue nõudega lugu veebist kustutada, loobus leht varasemast lubadusest ja teavitas sellest ka kaebajat.

Pressinõukogu leiab, et teema oli avalikkuse seisukohast oluline ja selle käsitlemine põhjendatud. Ka oli artiklis piisava selgusega ära näidatud väidete päritolu ja räägitud, mis seisus on uurimine.  Telefonivestluse salvestamise osas Pressinõukogu rikkumist ei näe, sest ajakirjanik tutvustas end vestluse alguses artikli kirjutamiseks materjali kogujana ning sellisel puhul ei saa kaasvestleja eeldada, et tema poolt räägitut ei võida salvestada või muul viisil jäädvustada.

 Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette õiguse vastulausele. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Pressinõukogu leiab, et toimetus ja kaebaja oleks pidanud jätkama läbirääkimisi, et mõlemaid pooli rahuldavas vastulause tekstis kokku leppida.

 Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse 26. novembril.

Aravetel tuleb metsaomanike teabepäev

Reedel, 3. detsembril algusega kell 13 toimub Aravetel metsaomanike teabepäev, kus korraldatakse ajurünnak energiapuidu kasvatamise ja kasutamise teemal. Lektor Meelis Raidlo.

Maa magnetväljade mõjust puude kasvule, inimestele ja loomadele räägib Kalju Paldis.

Ühistu liikmetele õppepäev tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: ulle.lall@erametsaliit.ee, tel 5850 8100.

Rahvatantsijaid oodatakse tuntud õpetaja Maie Orava töötuppa

Kose Noorterühm ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsuvad tantsujuhte ja teisi huvilisi Maie Orava tantsude õpituppa, et lahti rääkida ning tantsida meie rahvatantsumaastiku ühe kõige isiku-pärasema tantsuautori loomingut. Ja seda kõike pakume otseallikast ehk autorilt Maie Oravalt endalt. Õpituba toimub 5. detsembril kell 11-15 Tallinnas, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolitsuskeskuses.

Õpitoas räägitakse meeste tantsupeo idee autori ja kunstilise juhi Maie Orava tantsude omapärasest käekirjast ja õpitakse ka tema tantse, millega valmistutakse kevadiseks Maie Orava tantsude võistutantsimiseks.

Homne maailmakohvik muretseb vaesuse pärast

Homme õhtul Tartus toimuvas järjekordses maailmakohvikus kutsutakse huvilisi arutlema vaesuse üle Eestis.  Maailmakohviku pealkiri on “Vaesuse nägu tänases Eestis – kes, miks ja kuidas edasi?”

Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on praegu ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus – miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?

Kohvikusse tuleb külla Tartu Toidupanga eestvedaja  Merili Mänd, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.

Maailmakohvik toimub Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) algusega kell 19.

Munamäel saab täna näha rahvatantsu

Hoolimata pakasest saab täna kella 12-15 vahel näha Suurel Munamäel rahvatantsu. Haanja Tantsu Laulu ja Mängu Selts salvestab siin oma folkloorset tantsukava, mida esitatakse suvel mõnel folgifestivalil Euroopas.

Tantsuõpetaja Ulvi Toomik on valinud kavasse peamiselt Kagu-Eesti tantse, aga ka näiteks hiiu valsi, mida mujal Euroopas ei tunta. Tantsudest koostatakse videopõimik, mis tutvustab rühma ja annab aimu eesti rahvatantsust.

Võttepaikadeks ei ole ainult Munamägi, vaid Haanja erinevad paigad, nii sees kui õues.

Põlva advendituled süütab eksperimentaalteater

Täna kell 16 võtavad Põlva kesklinna pargis oma koha sisse Põlva Eksperimentaalteatri noored, kelle lavastada on seekordne kuusetulede süütamise avatseremoonia. Tänavusel tseremoonial püüavad noored esivanemate hingi ning koguvad linnarahvalt jõuluande Lasteaed Mesimummi ja Roosi kooli toetuseks.

Puna-valge kuue, päkapikkude ja jõuluvana asemel kõnetavad noored esivanemaid ja Eesti talurahvast. Oma teekonnal erinevatest kesklinna punktidest sihiga parki toovad noored näitlejad kaasa jõuluande. Kõigil linlastel on võimalus anda oma panus ning teha peagi kättejõudva jõuluaja esimene heategu, sest just selles kogu jõulude olemus peitubki! Esimese advendi jõulutulede süütamisega tuuakse tuled kuusele aegade hämarusest ning meenutades minevikku ollakse sel korral heategevuslikud, et luua jõuluaja saabumisest soe tunne nii abivajajaile kui heategijale.

Naisrühma Tsõõr veerandsada tantsuaastat

Fotod: Aare Rätsepp

Võru kultuurimaja Kannel naisrahvatantsurühmal Tsõõr on täitunud 25 tegevusaastat. Sündmust tähistati Kandle majas arvukate sõprade seltsis kadripäeva järgsel reedel.

Omaaegne rajoonileht annab teada: 5. novembril 1985 sai esimest korda kokku Võru Gaasianalüsaatorite Tehase naisrühm, juhendaja Maie Pau. Hiljem kanti Võru Aparaadi naisrühma nime. Ajad muutusid, tuuled pöördusid… Koliti Kandle katuse alla. Nime Tsõõr kannab rühm 1992. aastast. Naised ise arvavad, et see nimi on neid kaitsnud: tsõõr (sõõr, ring, ratas) on ümmargune, tsõõrile ei saa küüsi taha ajada… Eski aig ei lää ilma tsõõrita edesi.

Juubeliõhtul vuristasid Tsõõri tantsunaised külaliste ees vokiratast ja kerisid lõnga. Selle tegevuse saatel käis vilgas jutulõnga kerimine oma ajaloost ja tähtsündmustest. Jutt vaheldus tantsudega, tantsisid Tsõõr ja segarahvatantsurühm Kannel, keda samuti juhendab Maie Pau.

Läbi aastate on Tsõõrile meeldinud Kai Leete tantse tantsida. Veebruaris võttis rühm osa Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisest. Sel puhul pani Maie Pau kokku tantsusüidi oma õpetaja tantsudest. Süiti “Kai keerutused” sai näha ka Tsõõri juubelipeol.

Tantsitud on nii oma maakonna kui ka Tallinna tantsupidudel, Võru ja Baltica folkloorifestivalidel, “Viru särul”, “Võru kevadel”, ülemaailmsel tervisesportlaste olümpiaadi avamisel, arvukatel kontsertidel, ülevaatustel, simmanitel, laatadel jm. Esinemisreisid koos kapelli ja segarahvatantsurühmaga Kannel on Tsõõri tantsijaid viinud Kaustise festivalile, Poola, Ungarisse, Prantsusmaale, Egiptusesse ja Austriasse.

Veerandsajandi jooksul on Tsõõris tantsinud üle 70 naise, neist üle kümne aasta tänased vilistlased Regina Halapuu, Anita Suurkivi, Varje Männiste, Virgi Kalda, Marge Vardja, Ülle Voitka. Praegu tantsib siin kolmteist tegusat naist, neist pikemat aega Kaive Timmi ja Marika Mahov. Ja veel: Tsõõri tänastel tantsijatel on sama palju lapsi kui rühmal eluaastaid – 25.

Õitsvasse ikka jõudnud Tsõõri õnnitlemine kujunes meeleolukaks jätkuks rühma peokavale. Heade soovidega astusid tantsijate ja juhendaja ette esindajad maa- ja linnavalitsusest, kultuurimajast Kannel, Kandle teistest kollektiividest, rahvatantsurühmadest linnast ja maalt. Maavalitsus väärtustas naisrahvatantsurühma Tsõõr omakultuuri edendamise eest tänukirjaga. Rühma tunnustas tähtpäeva puhul ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Mis on see rattamääre, tänu millele on Tsõõr veerandsada aastat hooga edasi liikunud?
“Inimesed! Särtsakad naised, kes tahavad, et ilus rüht säiliks ja vaim virge püsiks,” vastab pikemalt mõtlemata tantsujuht Maie Pau.

Pikka iga ja kerget tantsujalga Tsõõrile!

Liina Valper