27. novembril algusega kell 20 toimub Haanja rahvamajas vallarahvale pidu, mis seekord peetakse rahvalikus võtmes. Kes on Mart, Märt ja Kadri? Kes on Mare? Jalakeertuseks mängib ansambel Hollarii. Info ja laudade registreerimine e-posti aadressil ivirausi@gmail.com või tel 53054164.
Päev: 23. november 2010
Anija mõisas tuleb suur jõululaat
Jõulukuu 5. päeval leiab Anija mõisas aset suur laat, kus kohalikud ja kaugeltnurga tublid inimesed oma saadusi ja kauneid kingitusi müütavad.
Kõik laadal pakutav on eripärane kraam: Eesti oma käsitöö, ehted ja villasokid, mänguasjad ning ürdid, ravimtaimed ja piparkoogid.
Kohapeal on päevapiltnik oma stuudioga, kellelt saab foto ka postkaardi või kalendri peale tellida.
Kohvikust on võimalik osta häid koduseid küpsetisi. Toimub ka parima jõulukoogi võistlus, mille eest on pannud auhinna välja Meira.
Postkontor aitab aastaga kogutud soovid jõuluvana kätte toimetada. Meisterdamiskojas õpetatakse Anija valla kuulsat pakutrükki, tehakse valmis hulgaliselt jõuluehteid ja mürtsutatakse kangastelgedel vaipa kududa.
Sahvrist saab mekkida haruldasi hoidiseid. Avatud on jõulukuusekontor.
Rohkem infot: Facebook’is lehel „Anija mõisa jõululaat“.
Lääne-Virumaa kodanikuühendused panevad pead kokku
Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.
Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.
Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.
Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.
Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee
Pärnumaa rahvamajad tõstavad „mässu”
27. novembril kell 14 kogunevad kõigi Pärnumaa rahvamajade esindajad Pärnusse Nooruse majja messile. Idee ja vajadus selline „mäss” korraldada tekkis Pärnumaal pärast kevadist üleriigilist rahvamajade messi.
Päeva alustatakse ümarlauaga teemal „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?!”. Ümarlauda juhib Eesti turismiajaloo uurija ja konsultant Tiit Kask. Elavasse diskussiooni on oodatud rahvamajade ja avaliku sektori esindajad ning kõik messikülalised.
Eesmärk on panna turismi ja kultuuriga tegelevate inimeste mõtted liikuma ühes suunas, leida ühiselt uusi võimalusi, kuidas kahte valdkonda omavahel paremini siduda.
Päeva jooksul tutvustavad rahvamajad oma tegevusi ning pakuvad meelelahutusprogrammi.
Pärast tõsist tööpäeva kell 18 algab tantsuõhtu, kus tantsulusti pakuvad kaks-kolm Pärnumaa tantsubändi. Kõikidele külalistele on sissepääs messile prii.
Rohkem infot: Kati Põldots, tel 447 9768, 5804 0443; kati.poldots rahvakultuur.ee, kati.poldots rahvakultuur.ee>
www.rahvakultuur.ee
Värskas tuleb miljööväärtuslike alade teavituskoosolek
Neljapäeval, 25. novembril kell 15.30 algab Värska kultuurikeskuse saalis Värska valla üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand” teavituskoosolek, teatab Põlvamaa infoportaal.
Teavituskoosolek on mõeldud miljööväärtuslike külade elanikele ja kõigile teistele huvilistele.
Eesmärk on tutvustada valminud teemaplaneeringut, toetuste küsimise võimalusi, säästva renoveerimise põhimõtteid, Seto arhitektuuri ning võimalusi, kuidas külaelanikud saavad arendada oma küla ja tõsta selle mainet.
Koosolekule on kutsutud teadmisi ja kogemusi jagama ning külaelanike küsimustele vastama MTÜ Vanaajamaja, Tartu Supilinna miljööväärtusliku ala, Karula Hoiu Ühingu ning Piiriveere Liidri esindajad.
Rohkem infot: Meel Valk, te 5345 8464, meel@verska.ee
Kullametsa seltsimajas koolitatakse kokkama
Kullametsa seltsimajas algab detsembris mahukas kuueosaline kokanduskursus. Esimene koolitus toimub 1. detsembril ja teemaks on „Imeline jõuluaeg“.
Esimesel koolituspäeval räägitakse jõuluroogade kõrval veel vürtsidest. Kahel järgmisel jõulueelsel kokanduspäeval tuleb juttu leivateost ja kodustest trühvlitest.
Kursuse teise osa teema on „Peolauatoidud“. Selle raames saab näpunäiteid sushi valmistamisest pidulike jookide serveerimiseni.
Edaspidi tuleb juttu lihtsatest argiroogadest, Eesti oma toidust ja koos lastega kokkamisest.
Koolitusele registreerimine kullametsa@kullamaa.ee või tel 514 9704.
Loodussõbrad on oodatud filmiõhtule
Reedel, 26. novembril kell 19 kutsub RMK Varbla looduskeskus kõiki loodusfilmihuvilisi Tõstamaa rahvamajja vaatama Madis Veskimägi filmi „Haigrupäevad“, mida näidati Matsalu loodusfilmide festivalil.
Filmi eel räägib autor filmi saamisloost ning Tiiu Annuk Varbla looduskeskuse tegemistest. Üritus on tasuta.
Rohkem infot tel 507 7369.
Kohila vallas tegutseb loovuslabor
MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.
Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu, kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. „Kohila loovuslaboris on võimalik avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.
Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.
Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.
Rohkem infot: www.loovuslabor.ee
Kas me oleme ikka soomeugrilased?
Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.
Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.
Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.
Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).
Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.
Martnas õpetatakse kadunud rõõmu otsima
Homme, 24. novembril kell 17 on oodatud Martna raamatukokku kõik, kes tahavad teada, kuhu
kaob rõõm ja kuidas seda tagasi saada.
Teekonda juhib psühholoog Viive Einfeldt.
Abja rahva elulood kogutakse kaante vahele
Kavas on koostada raamat Abja rahva elulugudest. Selleks ootab ettevõtmise algataja Aksel Tiideberg Abjas sündinud, elanud ja töötanud inimestelt nende lühielulugusid ja fotosid.
„Ootan neid õpetajatelt, kasvatajatelt, talupidajatelt, endistelt kolhoosi- ja sovhoosi-, metsandus-, kaubandus-, meditsiini-, kultuuri-, tööstus- ja teenindussfääri ning avaliku sektori töötajatelt, FIEdelt, MTÜde ja sihtasutuste töötajatelt jne – kõikidelt elualadelt, ka tänastelt pensionäridelt,” kutsub Tiideberg üles ajalehes Lõuna-Mulgimaa.
Eluloole tuleks lisada oma sünniaeg, andmed töö, õpingute, huvialade, saavutuste ja pere kohta. Esitades andmeid manalasse varisenud lähedaste kohta, on soovitatav ära märkida ka surmaaeg ja matmiskoht. Teksti kogupikkus võiks olla kümmekond rida.
Andmeid ja fotosid oodatakse hiljemalt 20. detsembriks kas Abja muuseumi või Abja vallamajja või saadetuna aadressil Aksel Tiideberg, Voore talu, Purtsi küla, Valgamaa.
Rohkem infot tel 5392 6806 (Aksel Tiideberg).
Põlvamaa noored kogunevad homme konverentsile
Homme, 24. novembril peetakse Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Põlvamaa noortekonverents ja infomess “Valikute tänav”. Noortekonverentsi tänavuseks alapealkirjaks on “Loovuse jõud”, ettevõtmise peaeesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid läbi loova tegevuse ka päevakajaliste teemadega tegelema.
Noorte infomessi ja konverentsi kombineerimine annab võimaluse noortel saada infot korraga ja palju neid puudutavatel teemadel. Lisaks messi informatiivsele osale toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse teatrisaalis ettekannete sessioon, kus tuntud lektorid räägivad noori puudutavatel teemadel.
Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Marju Lauristin ettekandega “Vaesus kui väljakutse”. Temale järgnevad Lehari Järg teemal “Kolmedimensiooniline inimene” ning Ott kiivikas loenguga “Motivatsioon spordis ja elus”.
Konverentsi üheks pikimaks osaks on loovuse praktiline väljendamine töötubades. Toimuvad tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti-, filmitöötoad ning vaba mõttekoja tuba. Töötubasid juhendavad JJ Street, Põlva Eksperimentaalteater, Groundhog Day ja Contra, Põlva Avatud Noortekeskus, MTÜ Munalinn, Põlvamaa Noortekogu jt.
Infomess “Valikute tänav” algab kell 9 ja jääb päeva lõpuni avatuks. Noortekonverents läheb lahti kell 9.45 Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse saalis. Täpsem informatsioon ja registreerimine aadressil www.polvanoored.ee/noortekonverents
Salme jõel uuendatakse paadisilda
Salme vald sai Salme jõe paadisilla rekonstrueerimiseks Euroopa kalandusfondist 2,53 miljonit krooni, projekti toetab ka EAS, kirjutab ajaleht Meie Maa. Paadisild koos slipi ja sadamahoonega peab valmima järgmise aasta sügisel.
„Kuna paadisilla lähedal on Suure Tõllu raiesmaa ja kahe muinaslaeva leiukoht, tahtis vallavalitsus, et sadamahoonel oleks vanaaegsem väljanägemine. Seda projekteerijad ka arvestavad,” ütles Kuressaare Ehituse projektijuht Toivo Prostang.
Sadamahoonest tuleb põhiliselt kalameestele püüniste hoidmise kuur, lisaks mõned väiksemad abiruumid.
Järvamaal pannakse inimesed akvaariumi
Täna toimuval Järvamaa kodanikeühenduse konverentsil pannakse inimesed piltlikult öeldes akvaariumi ning tavapärase konverentsi pidamise võtete asemel kasutatakse uut osalemistehnikat.
Miks inimesed käivad konverentsidel? Stormy Petersi uuring järgi lähevad inimesed konverentsile eelkõige selleks, et kohtuda tuttavate inimestega. Olulisuselt teisena nimetati kohtumist uute inimestega ning alles kolmas põhjus oli õppida juurde midagi uut.
Mittetulundusühingute inimesed peavad eriti palju koos käima, et mõista, kui oluline see on, mis nad teevad ning et enamik ajast vastuvoolu ujumine on täitsa okei.
Samas, kuna Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskus ja veel hulk ühinguid on alustanud sihtide seadmist kodanikeühenduste valdkonnas, siis pannakse kõik saadud mõtted peenelt kirja ja ehk valmib järgmise aasta kevadeks ka üks konkreetsem plaan, kuidas kodanikualgatust Järvamaal edasi aidata. Senimaani ükski maakondlik arengudokument kodanikuühiskonda paraku ei käsitle.
Loomulikult ei puudu konverentsilt asjalikud ja teravaks lihvitud ettekanded, veidi sööki, jooki, meelelahutust.
Kellele? Kodanikeühenduste konverents on kodanikualgatuse aastasündmus, mis on mõeldud kõigile neile inimestele, kes tegutsevad mittetulundusühingutes (sihtasutustes, seltsingutes jms) selleks, et kogukonnas ehk meie ümber asjad paremini käiksid.
Miks? Selleks et väärtustada seda tegevust. Kuulata tarku mõtteid siit ja sealtpoolt Eestimaa otsa. Jagada oma mõtteid ja kogemusi teistele. Saada inspiratsiooni ja inspireerida teisi.
Täpsem info: www.jarva.ee/konverents
Allikas: jarva.ee
Seto süük Tarto liinah
Õgal novembrikuu neläpääväl om Seto lipp lehvinu kesk Tarto liinä Rüütli uulitsat prantsuse kohviku Crepp kotsil. Just s`ool pääväl om Tarto liinah seto süügi päiv, koh om võimalus tutvust tettä ja perrä pruuvi erisugutsõid hõrgutuisi seto küügist.
Läbi novembrikuu om Tartoh olnu Tarto sõpruslinnu` rahvusküüke päävä`. Uma süüki om ülikooliliinä tulnu pakma tõisi seah ni kreeklase, islandlase ku ka norraka. Setomaa ülembtsoostka Raudoja Ahot võtt` säänsest tiidmisest kinni ja käve Tsiistre nulga mehele, kohvik Crepp omanikule Palgi Priidule vällä mõtõ, õt pakusi` novembrikuuh inemistele ka seto süüki.
Palk ole-es kah kehv miis ja võtt hüäst mõttõst kinni. „Mulle miildüs seto süük ja seto iniemise,“ ütel` Palk, „kuna Taro liinäl üttegi sõprusliinä Prantsusmaalt ole-ei, sõs ma otsusti setode kasust.“ Miis viskäs nalja, õt ole-ei ju vahõt kas Prantsusmaa vai Petseri. Ainus miä kohviku omanik suuvse, oll taa, õt ku säänest asja jo tetä, sõs tetä kõrralikult.
Ni omgi seto süügi pakkija Tartu liinäh Kolmõ Sõsara Kohvik ja Obinitsa Seltsimaja tõelidselt vaiva nännü, õt seto köögile mitte häpü tetä – kohvikuh Trepp (Crepi peal, nimi on tulnud vähemalt 50-astmelisest trepist, mis viib kohvikusse) mäng` õgal neläpääväl õnnõ seto muusika ja ka teenindäjä omma` kõrraliselt seto rõivideh. Ette om valmistat setokiilne menüü, setopäradse lavvakattõ ja hüä roa` ni joogi`. Loe edasi: Seto süük Tarto liinah