Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.
Vudila
Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.
Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.
2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.
„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“
Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.
Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis.
„Koostegemine on asi, mida ei tohi karta,“ rõhutas Lember.
Vudila uksed on aastas reaalselt 50 päeva avatud. Sel suvel külastas mängumaad 22 000 inimest, mis teeb keskmiselt 500 inimest päevas.
Maksimaalne klientide arv päevas oli 720.
Tööd pakuti suvel 30 inimesele. Masu tõttu on praegugi järjekord ukse taga. Enamik töölisi tuleb Tabivere vallast.
Võrumaalasi huvitasid Vudila kogemused just seepärast, et selleski maakonnas on n-n
teemaparke: Pokumaa, Uhtjärve ürgoru Nõiariik, Uue-Antsla liikluslinnak.
Kajar Lember lisas, et kõige olulisem selliste ettevõtmiste puhul on surnud punktist üle saada ja igal aastal millegi uuega välja tulla.
„Me oleme saanud Vudilat nii arendada, et endal silm särab. Endal on kihvt teha. Loodan, et veame välja. Oli õnn, et esimesel lahtiolekusuvel olid nii head ilmad,“ lausus Lember.
Järgmisena kavatseb Vudila arendada oma veemaailma ja parki tuuakse olemasoleva kahe kõrvale rohkem hobuseid. Teadlikult ei ehitata sügavat basseini, et lastevanematel oleks mudilastega Vudilas muretum viibida.
Palamuse vallamaja
Pärast Vudilat siirdusid võrumaalased uudistama Palamuse uut vallamaja. Maja tutvustasid ja natuke ka valla tegemistest kõnelesid vallavanem Urmas Astel ja ehitusspetsialist Andres Haagen. Tegu on loodukaunis kohas asuva mullu valminud ümmarguse passiivmajaga. Hoones on 670 ruutmeetrit pinda. Puitvoodriga hoonel on murukatus, terrass ja talveaed. Projekti koostas OÜ Sirkel & Mall.
AS Werol Tehased
Edasi viis tee Jõgeva lähedale Painkülla Weroli tehasesse, kus pika ja põhjaliku ettekande lennukatest tulevikuplaanitest tegi Weroli juhatuse liige, endine Jõgeva maavanem ja mitmekülgne ärimees Aivar Kokk. Tehast ja õlivalmistusprotsessi tutvustas ka tehase direktor Enn Pajupuu. Praegu toodab Werol rapsiõli ja loomasöödaks rapsikooki.
Kokk mainis, et Werol Tehased püüab teist korda taotleda EASilt toetust Painküla tööstuspargi rajamiseks. Detsembris on algamas 70 miljoni kroonise koostootmisjaama ehitus, biodiisli tootmisruumid on juba valmis. Jaam hakkab töötama gaasiga ja toodab nii elektrit kui ka soojust.
Peale selle on plaanis piirkonda rajada mahukad tomati-kurgi kasvuhooned ja kalakasvatus, mis toodab 300 tonni kala aastas.
Lisaks soovitakse teha raudtee põige Werolini. Kui selleks EASilt raha ei saada, tehakse see oma kuludega.
Aivar Kokk toonitas, et Jõgeva vald, mille volikogu esimees ta on, on üks Eesti heaoluvaldadest. Kuremaal näiteks arendatakse tervisespordikeskust, sinna on algaval talvel plaanis avada Eesti pikim slaalominõlv.
Võrulastele näidati ehitusjärgus 150 miljonit krooni maksma minevat uut õlitehast, mis peaks saama novembrikuu jooksul katuse alla ja läheb käima järgmise aasta augustis. Uue tehase avamine töökohti juurde ei too, sest praegu ei ole kõikidel töölistel täisajaga töökohti. Küll aga loob ligi 30 kohta juurde tööstuspiirkonna valmimine.
Ehkki Jõgevamaal on palju tehtud hea ettevõtluskeskkonna loomiseks, ütles Aivar Kokk ka seda, et ettevõtlus saab sageli alguse mittetulundusühendustest. Seepärast tuleb kodanikualgatust igati toetada.
Kalevipoja muuseum
Werolist viis võrukate tee Saare valda Kääpale, kus kõigepealt väisati 2002. aastal endisesse koolimajja avatud Kalevipoja muuseumi. Kääpal on omavalitsuse initsiatiivil loodud sihtasutuse kaudu leitud hea võimalus vana koolimaja elushoidmiseks – sihtasutuse alla koonduvad nii külaraamatukogu, muuseum kui Krati seikluspark. Kokku pakub sihtasutus tööd 7 inimesele.
Kahjuks polnud aastaajast tingitud varajase pimeduse tõttu võimalik näha kõrval asuvat Krati seiklusparki. Muuseumi juhataja ja asutaja Viivi Lani tutvustas muuseumi tegemisi ja ekspositsiooni. Selgus, et just äsja oli seal üleval Võrumaa mehe Olev Russi näitus. Hannes Soosaar ja Urpo Reinthal SA Saare valla kultuuri- ja turismikeskusest Kalevipoja Koda rääkisid aktiivsetest tegevustest, mida nemad külastajatele pakuvad.
Jõgevamaa aktiviseerimiskeskus ja Voore hooldekodu
Juba kottpimedas siirdusid võrokesed lähedal paiknevale Voorele, mis on pisikese Saare valla teine tähtis keskus, et kuulda-näha, mida tehakse Jõgevamaa omavalitsuste aktiviseerimiskeskuses. Keskust tutvustasid Saare vallavanem Jüri Morozov ja juhataja Anne-Ly Võlli. Keskuse asutasid 2002. aastal Saare, Torma, Pala ja Tabivere vald ning Mustvee linn. Mustvee on oma partnerluse keskuses peatanud, 2004. aastal aga liitusid Kasepää ja Jõgeva vald. Keskuse eesmärgiks on pikaajalised töötud tööjõuturule tagasi tuua. Praegu on näiteks käimas lapsehoidjakursused ning õpperuumi oli selleks puhuks koguni lapsevanker toodud.
Hoone ise on polüfunktsionaalne, selles asub peale õppetubade veel kohvik, saal, seminariruum, noortekeskus, raamatukogu, seltsiruumid, kauplus ja postkontor. Valdade koostöö ja ühe maja võimalikult mitmekülgse kasutuse nägemine jättis külaskäijatele väga positiivse mulje.
Lõpuks vaadati oma silmaga üle ka Voorel asuv eakate hooldekodu, mis välise vaatluse põhjal näis igati hästi toimivat.
Rakvere linn
Öö veedeti Rakveres ning reedel kohtuti kohaliku ettevõtja Roman Kusmaga, kelle suurim äri on Rakvere Aqva spaa, mis on väidetavalt üks Eesti parimaid spaasid. Kusma jutustas, et spaa põhikliendid on tallinlased ning kliente Venemaalt on vähem, kui nad sooviksid. Venelastel on nimelt mugavam sõita Seišellidele kui tundide kaupa Narva taga piirijärjekorras oodata. Kusma lisas, et plaanis on spaad ja hotelli veelgi suuremaks ehitada.
Seejärel siirduti Rakvere linnavalitsusse, kus hiljuti taaskord Rakvere linnapeaks saanud Andres Jaadla tegi pika ja pildilise ettekande Rakvere linna arendusplaanidest. Jaadla rääkis sellest, kuidas väiksed kohad peavad oma väiksuse enda kasuks tööle panema. Nii sõidavad näiteks Rakvere viis linnaliinibussi biodiisliga.
Suuremate lähitulevikuprojektidena on Rakveres plaanis rajada Arvo Pärdi muusikamaja, selle lähedusse praegusele gümnaasiumiesisele ringteeplatsile Tark Maja ja promenaadi pikendus Seminari tänavasse. Põhieesmärk on luua intelligentne linnaruum, sõnas Jaadla. Targas Majas plaanitakse tulevikus ühendada kõrgelt haritud inimesed ja ettevõtjad. Ühtlasi oleks ka maja ise n-ö tark ehk ökonoomne ja praktiline.
Tekst ja fotod: Elina Kononenko, tekstitäiendus: Airi Hallik-Konnula