Päev: 12. november 2010

Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Põhjakaelkirjak nägi sitikat. Autor: Gunnar Vasemägi
Jõgeva Linnaraamatukogus peetakse sel nädalal Põhjamaade raamatukogunädalat „Maagiline Põhjala“ ja avati Gunnar Vasemägi joonistuste näitus „Pildiloom“.

Juba neljateistkümnendat aastat süüdatakse ühel novembrikuu nädalal hommikuti küünlad, et lugeda nende valguses raamatuid. Põhjamaade raamatukogunädal, mis kannab sel aastal nime „Maagiline Põhjala“, muutis meie raamatukogu laste lugemissaali tõeliselt maagiliseks.

Kindlasti oli selles oma osa A.S. Magnasoni lasteraamatul „Sinise planeedi lugu“, mida kõikjal Põhjamaades sel nädalal loetakse. See on lugu planeedist, kus elavad ainult lapsed. Need lapsed ei saa kunagi suureks. Nad võivad väga hästi olla mitusada aastat vanad… Muidugi on seal ka taimi ja loomi, aga ühtegi täiskasvanut seal ei ela. See planeet on täis imesid, seiklusi ja muinasjutte…

Need lapsed, kes olid tulnud 8. novembrikuu hommikul meie raamatukokku, ei olnud pärit kaugelt siniselt planeedilt, vaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimesest klassist ja lasteaiast Rohutirts. Kui üks lugu sinisest planeedist kuulatud sai, algas teine. Ja selle loo autor oli juba Gunnar Vasemägi, kes avas siin oma esimese joonistuste näituse „Pildiloom“. Võin julgelt kinnitada, et see sai sama maagiline kui Põhjala ise.

Avamisel laulsid koos lastega toredaid loomalaule Gunnari kolleegid Merlin Haljak ja Gerli Neeme Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Gunnar ja allakirjutanu lugesid aga Ilmar Trulli lõbusaid loomaluuletusi. Tegelikult oleks võinud Gunnar väga hästi need luuletused ka ise kirjutada, sest neliteist aastat tagasi, kui raamatukogu oma praegusesse asupaika kolis, toimusid siin kirjanduslikud omaloominguõhtud, kus noormees aktiivselt osales. Nii ei ole kirjutamine talle mitte võõras tegevus. Aga sel korral lugesime siis Trulli. Loe edasi: Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks, kandidaate saab konkursile esitada igaüks.

Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on konkursi eesmärgiks tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Parimate selgitamine toimub tänavu neljas kategoorias:

“Aasta turundustegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal Põlvamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu toonud sündmust või tegusid laiemas mõistes. Sellesse kategooriasse võib esitada ka turismiga otseselt mitte seotud sündmusi. Hindamise aluseks on ettevõtte või isiku või teo tuntus, märgatav meediakajastus, märgatav panus Põlvamaa kui sihtkoha maine kujundamisele, uudsus, olulisus ja seotus Põlvamaaga

“Aasta atraktiivseim uustulnuk” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal esile tõusnud turismiobjekti (majutust, toitlustust, muuseumi, looduslikku vaatamisväärsust vms), üritust, paketti, marsruuti vms. Hindamise aluseks on teenuse/toote uudsus, originaalsus, toote terviklikkus, tuntus, meediakajastus, Põlvamaa väärtustamine, idee jätkusuutlikkus, lisandväärtus piirkonnale.

“Aasta roheline tegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal turismiga seotud keskkonnasõbralikku või -säästvat teenust või tegu. Hindamise aluseks on toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja -teadlikkuse tõstmine, säästlikkus ning seotus Põlvamaa – Rohelisema Elu mõttelaadiga.

“Aasta turismitöötaja” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal silmapaistnud turismitöötajaid (teenindajaid, kokkasid, giide, juhte, jne). Hindamise aluseks on kutseoskused, positiivne kliendipoolne tagasiside, osalemised konkurssidel, enesetäiendamine jne. Loe edasi: Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Laulvate kristall-helikausside kontsert Põltsamaal

Esmaspäeval, 15. novembril kl 18 toimub Põltsamaal keskraamatukogu saalis laulvate kristall-helikausside (Crystal Singing Bowls) meditatiiv-teraapiline kontsertseanss.

Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre.

Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine. Taustaks kumiseb Wuhani meistrite gong, mis lisab kogu kontsertseansile oma helilist värvi. Kõik see kokku moodustab teraapilise helimassaži seansi, kus võib ühtäkki leida end helivoogudest kantud meelerännakul. Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, seepärast soovitavad korraldajad mõnusamaks olemiseks kaasa võtta mati ja pealevõtmiseks teki. Osalemine tasuline.

Karulas avati viisteist konnalompi

Foto: bio.edu.ee
Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Aegviidus tulemas hingedeaja kontsert

Täpselt nädala pärast, 19. novembril kell 19.00 esinevad Aegviidu Noortekeskuses (Raudtee 1a) kavaga “Laulud” Theatrumi näitlejad Eva Eensaar ja Maria Peterson. Saal on väike ja õdus ning peaks suurepäraselt sobima just sedalaadi esinemiseks.

Eva ja Maria laulude tekstide autorid on Ernst Enno, Juhan Viiding, Artur Alliksaar, Fernando Pessoa, Aaro Hellaakoski, Aila Meriluoto, August Sang, Marie Under, Uku Masing, Heiti Talvik jt.

Näitlejad ütlevad oma laulukava kohta, et just tekstidest saab nende laulude puhul asi alguse. “Kuna üks või teine luuletus nende autorite sulest on meile teatud ajahetkel midagi olulist öelnud, kuidagi meid puudutanud, mingil moel rõõmustanud, siis on nad meie omadel viisidel lauludeks saanud. Nende lauludega on nii, et muude kiirustamiste kiuste on nad aidanud meil endaga üksi jääda, endale otsa vaadata, näha, kes ja mis me tegelikult oleme või tahame olla ja see on andnud suure rõõmu, mis iganes hetkel ja mis iganes ajal me ka laulnud pole.”

Häälestumiseks võib lisa lugeda siit.

Allikas: Aegviidu Rahvamaja

Koolirahu linnade kontsert ja näitus täna Elvas

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Elva Gümnaasiumis kolme koolirahu linna huviringide kontsert. Rakvere, Jõgeva ja Elva linna huviringid esitavad enda kultuuriprogramme ja avatakse koolirahu teemaline näitus. Kontserdile on tulemas ka Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Elvas toimuval kontserdil esinevad Rakverest Esteetika- ja Tantsukool, Rakvere Muusikakool, Hariduse- ja Kultuuriselts Kaur ning Rakvere Linna Algkooli poisteansambel. Jõgeva tuleb välja oma Muusikakooli tantsustuudio ja flöödiansambliga, Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsugrupi ning noormeeste ansambliga. Elva linna esindavad Elva Muusikakooli saksofoni mängijad, Elva HKK Sinilind tantsustuudio RN ja Koolirahu lauluga Elise Ustav. Lisaks osaleb üritusel TORE liikumine, kes oma tegemisi tutvustab ja TOREda meeleolu loob.

1. septembril kuulutati Elvas välja 2010/11 õppeaasta koolirahu. 2009/2010 õppeaastal toimus koolirahu tseremoonia Rakveres ning järgmisel 2011/2012 õppeaastal kuulutatakse koolirahu välja Jõgeval. Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast.

Koolirahu suunab tähelepanu turvalise koolikeskkonna loomisele ja sellele, et koolis oleks hea olla ning kuhu nii õpilased kui ka õpetajad lähevad hommikul rõõmuga. Koolirahu ei puuduta vaid õpilasi ja õpetajaid, vaid hakkab peale juba kodust ja hõlmab kogu kogukonda. Selle aasta koolirahu sõnum on: “Koos on hea – hoiame üksteist!”

Koolirahu programmi eestvedajaks on Lastekaitse Liit ja seda toetavad ja aitavad ellu viia Swedbank, Haridus- ja Teadusministeerium ja Elva linn.

Allikas: Elva linnavalitsus

Rakveres korraldatakse isadepäeval suur perepidu

Kaitseliidu Viru malev korraldab 14. novembril kella 12-16 koostöös teiste jõuametkondadega, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärk on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.

Isadepäeval astub Viru maleva võitlusgrupp esmakordselt üles demonstratsioonesinemisega, kus jao suurune üksus ründab kuulipildujapesa. Võitlusgrupi jagu kasutab demonstratsioonesinemisel manöövri sooritamiseks oma relvade – kuulipildujad ja tankitõrjerelvad – tuld. Lisaks miinipildujatuld ja kattesuitsu.

Näitusel pannakse välja tehnika, relvastuse ja erivarustuse atraktiivsem osa.

Täpsem info: Kristel Kitsing, Naiskodukaitse Viru ringkond, korraldustoimkond, tel 57845943, e-post kristel.kitsing@gmail.com

Täna peetakse Tartus metsalooline konverents

Eesti Metsaselts korraldab täna Tartus Eesti Maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) algusega kl 11 konverentsi teemal “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”.

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!? Konverents on kaheosaline: esimene osa sisaldab ettekandeid ning nende põhjal algatatud diskusiooni ning teises osas toimub töögruppide arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vestleme ühiselt kohvi- ja koogilaua juures!

Eesti Metsaselts korraldab metsaloolisi konverentse alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Konverents on kujunenud iga-aastaseks kokkuvõtete tegemiseks metsaelus toimunust. Igal konverentsil on olnud peateema, milleks on varem olnud näiteks metsapoliitika, metsaharidus, metsauuendus, metsaparandus jne. Lisaks antakse ülevaade ka seltside ja ühingute tööst ja 2003. aastast hakati välja andma Metsaalmanahhi.

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, kõik huvilised oodatud.

Allikas: Eesti Metsaselts

Harku vallas pannakse nurgakivi uuele lasteaiale

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Harku vallas Alasniidu lasteaia pidulik nurgakivi asetamine Tiskre külas Puisniidu tee 7.

Ehitatava lasteaia puhul on tegemist esimese Public Private Partnership (PPP) projektiga Harku valla, Arco Vara ning AS YIT Ehituse vahel. Üritusel osalevad kõigi osapoolte esindajad.

Allikas: Harku vallavalitsus