9 november 2010 Archives

Tartus tunnustatakse hiie väge

Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe tunnustamissündmus.

Hiie vägi on Maavalla Koja poolt korraldatav pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti. Hiie väe sündmust korraldatakse tänavu juba kolmandat korda.

Kavas:
– Tervitused, sõnavõtud (Seto sootska ja lauluimä Sarve Õiõ, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, kuvavõistluse hindamiskogu liige Sulev Oll jt)
– Maavalla hiite kuvavõistluse tutvustamine ning võitjate autasustamine
– Aasta hiiesündmuste ülevaade
– Hiie sõber 10223 aunimetuse väljakuulutamine

Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika. Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba. Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Möödunud aastasel hiie väe sündmusel ütles kultuuriminister Laine Jänes järgmist: “Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”

Hiie väe sündmust toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Põlva linn, Võro Instituut, Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto

Hiite kuvavõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning on mõeldud ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks. Tänavuse aasta võitjad kuulutatakse välja üheksas rühmas. Eriauhinnad on välja pannud Põlva linn ning Võro instituut. Võidupildid valis võistlusele esitatud fotode seast välja hindamiskogu koosseisus Epp Margna, Arne Ader, Sulev Oll ja Toomas Kalve.

Kuvavõistluse lehekylg: http://www2.maavald.ee/pildid/

Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on yks või mitu looduslikku pyhapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge.

Hiie sõbra lehekülg asub siin

Avinurmes tuleb Jõulubasaar

Avinurme kogudus ja Avinurme Elulaadikeskus korraldavad esimesel advendil, 28. novembril kell 14 kirikuesisel platsil heategevusliku jõululaada – Jõulubasaari. Käsitöö ja maiustustega kauplejatele müügimaksu pole, küll aga ootavad ürituse korraldajad annetust müüjate kaubavalikust, mis läheb jõulude ajal üksikute inimeste ja suurte perede toetuseks ning meelespidamiseks.

Ürituse ühe korraldaja Küllike Pärna sõnul tekkis jõulubasaari korraldamise idee ühisest arutelust koguduse inimeste ja elulaadikeskuse vahel. Soov oli korraldada jõuludeks mingi heategevuslik üritus, mis aitaks jõulurõõmu tuua. Eelmisel aaastal oli koguduse heategevuse keskmes suured pered, sel aastal tahtis kogudus pöörata enam tähelepanu ja pakkuda jõuluröömu ka ükikutele ja vanematele inimestele.

„Teisalt on meie soov õppida tegema ja väärtustama käsitööd, ootame müüki kõike, mis oma käte, südame ja hingesoojusega loodud –. kingitustest jõulutoiduni välja,“ lisab Pärn. „Heategevuslikule üritusele ajalise mõõtme ja heategemise tahte kestvuse püsimise toonitamiseks on laada nimeks basaar, nagu sajand tagasi.“

Selliseid heategevuslikke väljamüügid, kus koguti raha koguduse tarbeks samuti seltside eestvedamisel toimuvateks ühistegemisteks olid sajand tagasi väga levinud. Basaaride toel on kogutud raha kiriku ja pritsimaja ehituseks, raamatute ostuks jne.

Basaaril esinevad lisaks muusikakollektiivid, toimuvad loteriid nagu laadal ikka. Elulaadikeskuse töötubades toimuvad ka õpitoad, kus soovijad saavad uusi oskusi omandada. Videviku saabudes süüdatakse küla jõulupuu.

Kohamaksu pole, igaühel on võimalus oma käsitööga teha annetus jõuluröömu pakkumiseks. Müüjad võiksid kaasa võtta oma müügileti ja katusealuse koos küünalde-tuledega, mis aitavad luua jõulumeeleolu. Kauplejatel palutakse end registreerida 22. novembriks: Lii Karro, 53412476.

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Valmis raamat seto pitsidest

Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.

Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.

Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.

“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.

Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.

Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.

Maaülikool tutvustab looduslikke ehitusmaterjale

Kolmapäeval algusega kell 17 toimub Baeri majas (Veski tn 4) järjekordne kohtumine sarjast „Maaülikooli kolmapäevaõhtud“. Seekord räägib maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljan looduslikest ehitusmaterjalidest.

Jaan Miljan kõneleb ka vanade puitmajade remondist ja uutest hoonetest, maaülikooli maaehituse osakonnas uuritavatest ja katsetatavatest materjalidest nagu näiteks puit, savi, pilliroog, soojustusmaterjalid.
Loengule järgneb arutelu.
Iga kuu teisel kolmapäeval asetleidvate kokkusaamiste eesmärgiks on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

ERM avab näituse „Kui põllud põlesid“

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.

Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Saarlased koovad saare sõdurpoistele jõuluks sokid

Saaremaa naiskodukaitsjad, ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi kutsuvad taas kuduma jõuluks sokke saarlastest ajateenijatele. Kõige rohkem on saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku 117 poissi), seepärast saavad esimesena sokid jalga just nemad.

Kui aga sokke saab rohkem, siis lähetatakse sokid soojendama ka teiste väeosade sõdurpoisse ning Kuressaare linnal on olemas ka vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmeline meeskonnale võiks samuti rõõmu valmistada.

Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil Saarte Hääle toimetusse samuti sokke sõdurpoistele koguti, näitas lehe peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli ühe väga inimliku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokikudumise aktsioon pakkus nii sokisaajatele kui ka kudujatele-annetajatele endile, ütleb mulle, et tegu on ühe väärt ja südantsoojendava ettevõtmisega,” meenutas Luks aastatagust aega, lisades, et kui eelmisel korral palusime sokitoojatel kindlasti soki sisse pista ka oma nimi, siis nimele lisaks oli sokkidesse peidetud ka šokolaade, headest sõnadest ja soovidest rääkimata.

2009. aastal kudusid saare naised 139 paari sokke. Tänavu on kuues vallas avatud ka “kohalikud sokikogumispunktid”. Nii saab sel aastal sokke viia lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja Lümanda vallamajja, Kärla raamatukogusse ja Tornimäe koolimajja. Sokid, millel ikka sees annetaja nimi, palutakse tuua ära 6. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka ilusasti üle anda.

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja arutelu Rõuges

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub 20. novembril kell 13.00 Rõuge
rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a. Lisainfot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee. Lähemalt loe siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Täna on mardilaupäev

Täna õhtul lähevad taas tahmanäod käima ukselt uksele, koputama, laulma, mõistatusi küsima, edu ja õnne soovima ning ande paluma. Need on mardisandid, kes end musta riietavad, kaseoksad pihku võtavad, suurt kära ja lärmi teevad ning meesteks maskeerivad.

Mardisandid uksel. Foto Urmas Saard — Mardisandid uksel. Foto: Urmas Saard

Kaks nädalat hiljem lähevad samu radu käima helevalged ja tasased kadrisandid, kel käes kadaka- või kuuseoksad ning kes on end kauniteks naisterahvasteks kujundanud.

Oksad nii martide kui kadride käes on võluvitsad, mis sügismasenduse eemale peletavad. Nendega sopsutatakse inimesi ja soovitakse: tooreks, terveks! Nii tuleb eluvaim tagasi sisse ning jaksatakse elada üle pimeda ja külma aja.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv ütleb, et taoline näitemäng aasta pimedaimal kuul on ürgvana viis seista vastu pealemurdvale depressioonile. Sama otstarve on keldi rahvastelt pärit komme tähistada halloweeni esimese novembri eelõhtul. Meie mardis- ja kadriskäimine tundub olema sama tava eriliselt edasiarendatud vorm koos pikkade laulude ja muude tavadega.

Võtke siis täna õhtul sanditajad lahkelt vastu, andke neile ande ja vabanege sügisnukrusest!

Paide kogukonnakeskuses tuleb juttu päikeseküttest

Päikesepaneel — Ise tehtud päikesepaneel. Foto: Tiit Kanne

12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) ettekande “Teeme ise päikeseküttesüsteemi”.

Tiidu sõnul on hilissügis või talve algus viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.

Tiit näitab pilte ja räägib, miks ta otsustas katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitas, mis materjale ja seadmeid kasutas, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused. Üritus on tasuta.

Paide kogukonnakeskus koondab endasse mitmeid Paides Tallinna tn 9 ja 11 hoonekompleksis (kuulub Paide linnale) tegutsevaid ühendusi ja algatusi. Asja mõte on elustada Paides kodanikualgatusel toimiv linnakogukond. Selline, mis tõeliselt ise hakkama saaks. Ka siis, kui ajad raskemaks lähevad. Julgustada ja toetada kohalikku ettevõtlikkust, nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset. Loe lähemalt siit.

Telliskivi loomelinnakus tuleb kolmas retrokultuuripäev

27. novembril toimub Telliskivi loomelinnakus juba kolmandat korda Eesti ainuke vintage- ja retrokultuuripäev, mis alates sellest sügisest kannab nime Vintage Tallinn.

Vintage Tallinn toimub seekord Telliskivi Loomelinnakus, millest on kujunemas Tallinna olulisim paik kultuurisündmuste toimumiskohana. Toimumisajaks on avanud uksed ka uus kohvik Loomelinnaku südames.

Vintage Tallinn koondab üheks päevaks esinduslikumad vintage ärid üle Eesti. Müüa ja osta saab riideid, mööblit, plaate, tehnikat, jalanõusid jpm. Tänu heale koostööle Helsinki Vintage korraldajatega, on seekord osalejad ka Soomest www.vintagegilda.fi ja Rootsist www.americana.se

Müüjatest on esindatud parimad vintage kaupade müüjad nagu Mors Shop, Berliin, Tamara1965, Vanatool, HiFi Classic, Led Zeppelin, Nolita Vintage, Fankadelik, Vinteco, Zigrimigriz jpt.

Lisaks ostu-müügi võimalusele saab nautida head muusikat, külastada kohvikut ja ilusalongi, vaadata näitust jpm.
Retropäev toimub Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi tn 60A) 27. novembril kell 12-18. Loe lähemalt siit.

Allikas: vintagetallinn.ee