Päev: 8. november 2010

Hiiumaa Lauka piirkond otsib oma seltsile nime

Laupäeval toimunud Lauka piirkonna külaarendusseltsi üldkoosolekul jäid paljud asjad pooleli ning seetõttu kogunetakse järgmisele üldkoosolekule juba novembri lõpus.

MTÜ Lauka Piirkonna Külaarendusselts tahab oma nime muuta, sest mõned aastad tagasi Laukal alustanud külaselts on pidevalt laienenud ja ühendab praegu kokku üle kahekümne Kõrgessaare valla küla.

“Arutelul pakuti külaseltsi uueks nimeks näiteks Loode-Hiiumaa külaselts, Hohenholm, aga ka hiiukeelseid nimesid Latrun ja Tinuneitsi,” rääkis külaseltsi juhatuse liige Arno Kuusk Hiiu Nädalale.

Laupäeval nime muutmiseni siiski ei jõutud ning külaselts ootab nimepakkumisi ja arvamusavaldusi pakutud nimede kohta novembri keskpaigani kodulehel www.laukaselts.ee ja internetikeskkonnas Facebook. Nime võib pakkuda ka posti teel Käina tee 32, meilitsi laukaselts@gmail.com ning juhatuseliikmetega suheldes.

Järgmise üldkoosoleku päevakorda lükkus ka seltsi uue juhatuse valimine. “Ootame liikmetelt ettepanekuid uue juhatuse koosseisu kohta,” ütles Arno Kuusk. Kandideerida ja kandidaate esitada võivad ka nende külade elanikud, kel alles mõttes külaseltsi liikmeks astuda.

Urmas Lauri, Hiiu Nädal

Jõhvis avatakse nurkadeta lasteaed

Neljapäeval, 11. novembril kell 15 avatakse Jõhvis pidulikult lasteaed Pillerkaar. Lasteias on kohti 120 lapsele.

Tähelepanuväärse arhitektuurilahendusega nurkadeta lasteaiahoones on igal rühmal eraldi sissepääs ja mänguala. Rühmaruumid on avarad, peale garderoobi on neis suur mängu- ja õppimistuba ning ruumikas magamistuba.

Üldpinda on uues 120kohalises lasteaias 2000 ruutmeetrit, seda on isegi rohkem, kui normid ühe lapse kohta nõuavad. Maja saab soojaks põrandakütte abil, mis teeb rühmaruumis kõndimise mõnusaks.

Jõhvi uus lasteaed Pillerkaar.

Sisekujunduses domineerivad heledad rohekad toonid. Rühmaruumide mööbel on heledast puidust ja õppimislauad reguleeritavate jalgadega, samuti on seal spetsiaalne riiul joonistuste kuivatamiseks. Vanemate rühmade lastele pakub tegevust legolaud.
Igas rühmaruumis on ka kööginurk, kus jagatakse lasteaia köögist toodud toitu ja pestakse kasutatud nõud nõudepesumasinaga.

Koridorides saab õppida liiklusreegleid, sest sinna on kujundatud tänav ülekäiguraja ja kõnniteedega. Muusika- ja meediaklassis on interaktiivne tahvel, millele saab õppetöö käigus arvutist olulisi asju projitseerida. Tööõpetuse klassis asub väike puutööpink ja samas ruumis on ka head võimalused joonistamiseks. Lasteaia saal täidab nii aula kui ka
spordisaali ülesannet.

Igal rühmal on oma liivakastiga õueala, mis on kaetud pehmete plaatidega. Õuel on väike jalgpalli- ja korvpalliväljak ning kaevud, millest saab sooja ilmaga vett välja pumbata. On veel liumäed, kiikede ala, takistusrajad ja rippsild. Hoov haljastatakse Jaapani aia stiilis. Lasteaia taga on tulevaste vajaduste tarbeks ruumi teiselegi lasteaiale ja kui vaja, saab selle õue olemasolevaga ühendada.

Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kelle kavandatud on ka Jõhvi kontserdimaja ning praegu ehitusel olev kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus. Lasteaia ehitas Fund Ehitus.

Lasteaia ehituseks kulutati valla eelarvest üle viie miljoni krooni, ülejäänud 32,5 miljonit on Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus EASi vahendusel.

Uue lasteaia avamine lahendas Jõhvis lasetaiakohtade puuduse probleemi.

Keskkonnaõiguse keskus sai kolmeaastaseks

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) tähistab täna kolme aasta möödumist oma asutamisest. Sellega seoses avalikustab KÕK täna tegevusaruande aastatel 2008-2010 teostatud tegevuste kohta.

KÕK asutati 2007. a. novembris Eestimaa Looduse Fondi ning keskkonnajuristide Kärt Vaarmari, Liis Keerbergi ja Silver Nittimi poolt eesmärgiga uurida keskkonnaõiguse rakendamise praktikat ja tõsta selle kvaliteeti. Kolme tegevusaasta jooksul on KÕK tegelenud ca 35 mahukama keskkonnaalase juhtumiga, nõustades abivajajaid näiteks uute elamualade planeerimise, kaevandamislubade või keskkonnamõju hindamise menetluses ning vastavate lubade või planeeringute vaidlustamisel kohtus. Juhtumite põhjal on 2010.a. valminud mitmed analüüsid seoses suurobjektide planeerimise, kaevanduste rajamise ning müra ja lõhnaga seotud probleemidega, milles KÕK esitab ettepanekud õigusliku regulatsiooni või praktika muutmiseks.

Peale selle annab KÕK alates 2009. a. algusest välja igakuist keskkonnaõiguse uudiskirja, milles edastatakse tellijatele infot uute õigusaktide ja muude arengute kohta Eestis ja Euroopa Liidus. KÕKi kodulehe keskkonnaõiguse rubriigist on võimalik saada lisainfot keskkonnaõiguse erinevate teemade kohta ning leida lisamaterjale.

KÕKi tegevusaruanne 2008-2010 on kättesaadav KÕKi kodulehel:
http://www.k6k.ee/k6k/sihtasutusest

Jooksvalt avaldatakse uudiseid ja infot ka KÕKi Facebooki lehel:
http://www.facebook.com/pages/Keskkonnaoiguse-Keskus/155450921134796

Lisainfo: Kärt Vaarmari, tel 742 4524, 527 4761, e-post: kart@k6k.ee

Rein Sikk otsib Võrumaa emotsioone

Head külauudiste lugejad! Palun Teie abi seoses Võrumaaga: pange palun kirja, millised on Teie esmased emotsioonid, kui öelda “Võrumaa”. Ja e-kiri lähetage aadressile rein.sikk@eesti.ee. See abi on väga tarvilik ühe Võrumaa maine ja kuvandi kohta käiva artikli kirjutamiseks. Nimeliselt ma kedagi ei tsiteeri. Päikest!

Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Tartus arutelu valimisreklaamide eetiliste piiride üle

Tule kuulama, millised on valimisreklaamide eetilised piirid ning millised nad peaksid olema. Neil teemadel kuuleb ülehomme Tartus valimisreklaamide teoreetiku ja propagandaeksperdi Agu Uudelepa kui ka reklaamipraktiku ja reklaamiagentuur Taevas Ogilvy juhata Rein Iida arvamusi. Vestlust modereerib EPL arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson, kes on valimisreklaamide temaatikat põhjalikumalt uurinud. Kollokvium toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuses.

Kollokviumil on plaanis arutleda järgmiste küsimuste üle: Kuidas on valimisreklaamid seotud eetikaga? Kuidas käituda olukorras, kus lööklaused ja ilusad pildid kaaluvad üles reklaamide sisu? Kas ja mil määral erineb valimisreklaam tavareklaamist? Mida peaks valimisreklaam sisaldama? Mida ta tohib sisaldada?

Korraldajad paluvad osavõtusoovist teatada hiljemalt 9. novembriks aadressil mari-liisa.parder@ut.ee või telefonil 7375426.

Savvusannakonvõrents ja -tsõõriklaud Väimelän

12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu. 

Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast  maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.

Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis  savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit,  õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis  savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man  avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist  oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.

Allikas: Uma Leht

Lasterikkad pered saavad huvihariduse toetust

Eesti lasterikaste perede liidu juhatuse esimees Kalmer Hütt tunnustas ministeeriumi jätkuvat valmidust lasterikaste perede laste huviharidust toetada ja sõnas, et toetus muudab huvihariduse paljudele lastele kättesaadavaks.

Viimastel aastatel on suudetud igal poolaastal hüvitada vähemalt kolme kuu treening- ja õppekulud, kusjuures toetust saavad taotleda kõik paljulapselised pered, mitte üksnes liidu liikmed. Lisaks tavapärastele ringitasudele on liit riigi toetuse abil rahastanud ka lasterikastest peredest pärit laste võistlusreisidel ning treening- ja õppelaagrites osalemist. Küll teeb aga lasterikaste perede liidule muret, et viimasel ajal on ringide osalustasud mõnes omavalitsuses muutunud palju kõrgemaks.

Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti lasterikaste perede liit sõlmisid lasterikastest peredest pärit laste huvihariduse toetamise lepingu esimest korda 2002. aastal. Käesoleval aastal oli toetuse suurus 800 000 krooni.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Säreveres tuleb energiamajanduse seminar

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Järvamaal Särevere mõisas seminar “Energiamajandus ja säästlikud hanked”.

Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada energiaühistu kontseptsiooni, hoonete energiatõhusust, energiaplaneeringut ning tutvustada rohelisi riigihankeid kohalikus omavalitsuses. Seminari korraldab Kliima- ja Energiaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga.

Seminar algab 10. novemberil kell 10.00 ja lõpeb kell 16.30. Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine. Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Allikas: Kliima- ja Energiaagentuur, www.kena.ee

Teabepäevad ja muud üritused metsaomanikele

*Esmaspäeval, 8. novembril toimub Kikepera metsaühistu õppepäev noorendike hooldamisest ja toetusvõimalustest. Kogunemine Lähkma külamaja juurde kell 15.
Lisainfo: Kadri-Aija Viik, e-post: Kadri-Aija.Viik@erametsaliit.ee

*Neljapäeval, 11. novembril kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu „Maaparandustööd metsamaal”. Info tel 5626 6165, 5626 6165, Mart Soobik: mart.soobik@erametsaliit.ee
*Neljapäeval, 11. novembril kell 11 korraldab Valgamaa Erametsaühing Valga maavalitsuse saalis õppepäeva „Metsaomanik ja maksud”.
Info ja registreerimine: Helju Leosk m.56247325 või helju.leosk@valgamv.ee

*Reedel, 12. novembril kell 17 korraldab Viljandimaa Metsaselts Männimäe külalistemajas õppepäeva „Metsameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 toetuste taotlemisega seotud küsimused”.
Info ja registreerimine: Eha Valeikiene, 5347 7454, eha@vilmets.ee
*Reedel, 12. novembril korraldab Võrumaa Metsaomanike Liit Võrus hotell Kubija väikses konverentsisaalis rühmanõustamise teemal „Kaasikute majandamine ja vineeripaku kvaliteedi nõuded” . Nõustaja Jaan Velström. Osalejate arv kuni 25 inimest.
Etteregistreerimine: Erki Sok – 522 9424 või erki.sok@erametsaliit.ee

*Reedel, 12. novembril korraldab Minu Mets MTÜ praktilise õppepäeva teemal „Puude valik noore metsa kujundamisel”. Õppepäev toimub metsas, selga panna vastav riietus ja veekindlad jalanõud. Buss väljub Minu Mets MTÜ õppeklassi juurest, lisapeatused Paides ja Türil. Vajalik registreerumine hiljemalt 07.11.10. Õppepäev on ühistu liikmetele tasuta.
Lisainfo: Ülle Läll tel.58508100 või ulle.lall@erametsaliit.ee

*Laupäeval, 13. novembril toimub Hiiumaa Metsaseltsi õppepäev „Sillad ja purded ning nende ehitamine metsas”. Ivo Männi juhendamisel ehitatakse Liigi ojale erametsa majandamiseks sobiv puidust sild. Kogunemine kell 10 Haldi bussipeatuses
Lisainfo: Aira Toss, Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees, 56 488 601, aira.toss@erametsaliit.ee<mailto:aira.toss@erametsaliit.ee>

NB! On sobiv aeg teatada oma osalemisest Eesti Maaülikooli konverentsil „Eesti metsateadus – tänapäev ja tulevikuperspektiivid”, mis on pühendatud metsanduskõrghariduse 90. aastapäevale. Konverents toimub 26. novembril EMÜ peahoones (Kreutzwaldi 1). Oma osalemisest teavitada 18. novembrini tel 7313 155 või e-post: met@emu.ee
Päevakava ja rohkem infot saab: http://mi.emu.ee/yldinfo/sundmused

Info: Pille Rõivas, metsanduse kommunikatsioonijuht

Tugi rahvusvähemuste pühapäevakoolidele

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse toetamiseks eraldati 1,2 miljonit krooni. Toetused on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS).

Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riik on seni toetanud pühapäevakoolide baasrahastamist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Eestis elab kokku üle 120 rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides, on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 pühapäevakooli tegevust.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Tulekul konverents “Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad”

logoMTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus korraldavad 17. ja 18. novembril Tallinnas konverentsi „Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad II“.

Konverentsile on esmajoones oodatud lapsi toetav võrgustik, kuhu kuuluvad lasteaedade ja koolide õpetajad, juhid, omavalitsuste esindajad, sotsiaal-, lastekaitse-, haridustöötajad, perearstid, politsei, lapsevanemad jt. Konverentsil esinevad ja töötubasid viivad läbi oma ala eksperdid nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Käsitlusele tulevad teemad: lastekaitseliit arengusihid, kvaliteet ja väärtused alushariduses, koostöö laste arengu toetamisel, võrgustikutöö, väärtuskasvatus, lapse emotsionaalne turvalisus ja tervis, lapse õigused.

Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele: missugused on meie kasvatusväärtused ühiskondlike väärtuste foonil; millised väärtused juhivad meie elu ja milliste väärtuste poole püüdleme; kui kaugel on soovitu tegelikkusest ja miks? kas karistus on kasvatus? karistuse osast kasvatuses, selle head, halvad ja vältimatud küljed. Karistuse alternatiivid – mida teha, kui…? Vanema enesevaatlus: mis minus toimub, kui tõstan käe lapse vastu? Kogemused ja tarkused, kuidas kasvatada teisiti? Kasvatussuhe kui asümmeetriline ja eetiline suhe: suurema hool väiksema eest. Mis on kasvatusvastutus, partneritaju? Konverentsi modereerib Tauri Tallermaa.