Päev: 5. november 2010

Jõed avatakse kaladele

Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist

Jõeforell. Foto: Eesti Kalakasvataja

rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.

Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.

Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Piiriveere Liider otsib projektikonsultanti

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi Räpinasse tegevusgrupi büroosse projektikonsultandi leidmiseks. Töö sisuks on Leader-programmi projektide menetlemine ja projektitaotlejate nõustamine.

Peamised ootused kandidaadile:

  • Vähemalt kolme aasta pikkune töökogemus projektide/nõustamise valdkonnas;
  • Hea suhtlemisoskus ja avaliku esinemise kogemus;
  • Kõrge vastutustunne, täpsus ja korrektsus;
  • Hea arvutikasutamise oskus;
  • Väga hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas, inglise keele oskus suhtlustasandil;
  • B-kategooria juhiloa olemasolu ja isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2010.

Kandideerimiseks palutakse saata motivatsioonikiri koos elulookirjelduse ja palgasooviga e-posti aadressil piiriveere@piiriveere.ee märgusõnaga “konsultant”.

Lähemat infot saate küsida: Kaidi-Mari Liping, tel 5565 5172, kaidimari@piiriveere.ee.

Eos esitab pühapäeval teisele poole läinute luulet

Pühapäeval, 7. novembril kell 12.20 esineb luuleklubi Eos Rakveres kiriku noortemajas oma tänavuse hingedeaja kavaga, millega meenutatakse lahkunud klubiliikmeid.

“Luulet läbivaks teemaks on elulootus ja usk homsesse, kevade ootus ja lootus näha paremat tulevikku,” ütles Eose president Katrin Vaarik, andes sellega mõista, et lahkunute luuletustest on valitud helgemad.

“Lugedes nende luulet, adume, et nad on siin meiega, jätkuvalt, nende hingesoojus kandub meieni ja annab meile usku, lootust ja armastust, et oleme osake neist ja nemad meist,” lisas Vaarik.

Ettekandele tuleb Neeme Plutuse, Ella Rajari, Ellu Tammistu, Leenart Üllaste ja Paul Tageli looming. Muusikalise meeleolu loob Tiit Korsar.

Luulet loevad Katrin Vaarik, Enn Parve, Ella Kraav ja Elina Kononenko. Kuulda saab ka mõnda nende oma luuletust.

Kõik on oodatud! Tasuta.

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone  arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter  Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest

6. novembril toimub Lahemaa looduskeskuses Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest.

Tutvustatakse Lahemaal keskkonnaameti tellimusel valminud või käimasolevaid Lahemaa kaitsekorralduskava alusinventuure. Esinevad Ave Paulus keskkonnaametist, Ahto Kaasik Tartu ülikoolist, Tõnno Jonuks kirjandusmuuseumist, Leele Välja kunstiakadeemiast, Mart Hiob, Juhan Maiste, Nele Nutt, Lilian Hansar ja Pille Metspalu osaühingust Artes Terrae ning Kalev Sepp ja Maarja Semm maaülikoolist.

Infopäeval on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine: Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist, e-post ave.paulus@keskkonnaamet.ee, 5332 7893 begin_of_the_skype_highlighting              5332 7893      end_of_the_skype_highlighting; 329 5533.

Keskkonnaameti Viru regioon

Tormikahjud saavad aasta lõpuks koristatud 

Augustis Eesti metsi räsinud tormikahjudest on koristatud 80%, hiljemalt aasta lõpuks on riigimetsas tehtud kogu vajaminev erakorraline seisundist tulenev lageraie ja suuremamahulisemad sanitaarraied.

Kõige enam said suurte tuuleiilide tõttu kannatada Lääne-Virumaa metsad, kus lageraiet vajas 430 hektarit metsamaad. Metsad said tugevalt kahjustada ka Võrumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.

Tormikahjude likvideerimiseks tegi RMK ümber oma raieplaane, saates töövõtjad tööle just kiiret tegevust nõudvatesse piirkondadesse.

Aastast raiemahtu mõjutas erakordne august niipalju, et kuusikute puhul taotleb RMK keskkonnaministrilt aasta optimaalse kasutusmahu suurendamist 10%. See võimaldab selle aasta lõpuks kogu tormikahjustuse likvideerida.

Küttepuidu vajadusest tulenevalt lubas RMK vähem ohtlikel lankidel kohalikel elanikel ka sanitaarraiet teha. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud. Selle aasta algusest on metskonnad elanikele müünud üle 21 000 m3 raieõigust, millest septembri-oktoobrikuu müük ulatus ligi 8000 m3-ni.

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Keskkonnaamet kutsub kiirgusallikaid tasuta ära andma

Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.

“Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. “Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”

Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. “Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.

Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9-17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.

Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.

Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.

Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist “Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.

Abja gümnaasiumis valmis uus käsitöökompleks

Abja gümnaasiumile algas november piduliku sündmusega: avati käsitöö ja tööõpetuse klassidega juurdeehitis, kirjutab Maaleht.

Kool on käsitöö ja tööõpetuse klasside valmimist kaua oodanud. Klassiruumide ja võimlakompleksiga juurdeehitis pidi valmima juba eelmise aasta septembris, kuid ehitusfirmaga puhkenud tüli tõttu lükkusid tööd edasi. Spordihoone on praegugi pooleli, kuid peaks valmima järgmisel aastal

Pidulikul lindilõikamistseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves.

Sõrves avastati taas uus liblikaliik

Juba kolmandat korda sellel aastal avastati Sõrves liblikaliik, keda Eestis kunagi varem nähtud pole, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Hiljaaegu avastati Eesti ühe tuntuma liblikaasjatundja Teet Rubeni ja kohaliku linnuvaatleja Mati Martinsoni üles pandud valguspüünisest stepi-häguöölane. Haruldane liblikas oli püünisesse jäänud juba 26. augustil, kuid alles nüüd vaatas Ruben Martinsoni suvel püütud putukasaagi üle.

Ruben saatis fotod kinnipüütud isendist ka Soome tuntud liblikauurijale Kauri Mikkolale, kes kinnitas, et tegu on Hoplodrina ambigua ehk stepi-häguöölasega.

Teet Ruben ütles Meie Maale, et tänavusest kuuest suurte liblikate esmaleiust Eestis on koguni kolm leitud Sõrvest. Mõned liblikad on püütud küll juba varematel aastatel, kuid liik on kindlaks tehtud tänavu,.

Stepi-häguöölane levib peamiselt Euroopa, Ees- ja Kesk-Aasia steppides. Tema siiajõudmisele aitasid asjatundjate hinnangul kaasa augustikuised äikesetormid, mille ajal ilmus Eestisse mitu uut võõramaist putukat.

Rein Sikk: Igal ajahetkel on Eestis kirjutamata
miljon lugu

Tuntud ajakirjanik Rein Sikk ütleb, et asjade käigust paremini aru saamiseks ei pea alati esimesena kohal olema. Foto: Elina Kononenko

Eesti Päevalehe ajakirjanik ja tuntud ugrimugri eestkõneleja Rein Sikk esines eile Võrumaal Väimelas kodanikuühiskonna konverentsil „Ise teemegi ära?“ Pärast ettekannet „Kas ja miks on ajakirjandus must ja karvane“ sundisime ajakirjaniku seekord vastaja rolli.

Rein Sikk, kahtlaselt palju võib sind kohata nii Võrumaal kui ka teistes maapiirkondades. Milles asi? Kas Tallinna toimetuses juba imelikult ei vaadata?

Mul pole elu sees Tallinnas üheski toimetuses oma lauda olnud. Ma olengi maalt. Ma läksin pärast ülikooli lõpetamist tööle Kadrinasse. Töölaud on mul kogu aeg Rakveres olnud ja umbes kahe kvartali piires asukohta vahetanud, oli see siis Virumaa Teatajas või kunagises Rahva Hääles. Maainimene läheb tõnts-tõnts Tallinna toimetusse ja küsib, kas siia lauanurgale saab oma läpakaga tulla.

Ütlesid konverentsil, et oled oma toimetuses vaat et ainus hull, kes vaatab väljapoole Tallinnat. Millest see tuleb, et Tallinnas ei suudeta näha, et Eestis on ka teisi piirkondi?

Aga oma kodu on kõigile kõige tähtsam. Ma olen ise täiesti teadlikult selle valiku teinud. Algul mind vaadati ka väheke imelikult, et kui ma olin ülikooli lõpetanud, oleksin saanud raadios või teles koha, aga mina läksin Kadrinasse. Ma olin pealinna poiss. See oli niivõrd põnev ja huvitav hakata külaühiskonnast aru saama, kuigi Kadrina pole ka mingi klassikaline küla.

Teine asi on praegu see, et pealinnas, kus on toimetus kontsentreeritud ühte kohta, on ajakirjandust odavam teha. Raha ei ole praegu eriti kusagil. Au ja kuulsus rahvusringhäälingule, kes peab oma kontoreid väljaspool Tallinna. See on ju märksa kallim. Minagi kasutan üksinda autot, telefoni, sideliini, mida mujal omavahel jagatakse. Loe edasi: Rein Sikk: Igal ajahetkel on Eestis kirjutamata
miljon lugu

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis