Raadi lugu sai kaante vahele

Kolmapäeval, 3. novembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi ühistööna valminud albumit “Raadi Raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja Tartu ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi lugu jutustatakse läbi rohkem kui 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste. Raadi raamatu koostamisel olid abiks kümned inimesed, kes andsid lahkelt kasutada fotosid, jagasid oma mälestusi, konsulteerisid ajalooküsimustes. Erinevaid ajaperioode käsitlevad artiklid on neljas keeles: eesti, inglise, vene ja saksa.

3. novembril toimuval esitlusel pakuvad raamatus avaldatud materjalidele sõnalist lisa maastikuarhitektid Kersti Lootus ja Karin Bachmann ning kunstiajaloolane Inge Kukk, modereerib Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt oleme saanud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust. Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste lemmikpuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja lagunemine jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli. Aastakümneid ei olnud tartlastel enam sinnakanti asja. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna ehitada oma uue kodu.

Raadi raamatu koostasid Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv, toimetajad olid Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Jane Liiv, Sirje Madisson, Pille Runnel ja Merike Tamm. Kujundus, küljendus ja kalligraafia: Merike Tamm.  Raamatu tiraaž: 1000. “Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” valmis Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Tartu Vallavalitsuse ja veel mitme asutuse rahalisel toel.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum