Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.

Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas.
 
Ettekanded avas Ahti Kuningas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler majandusarengu alal, kes andis ülevaate teemal „Kas riik peaks tegelikult ettevõtlust toetama?“
Tema ettekandest koorus välja tõdemus, et võib-olla ei suuda riik alati ja mõistlikult ulatada oma abikätt toetuse vajajale ning selle asemel, et tegeleda probleemi sisulise poolega, on areng toetuste osas võtnud pöörde, kus toetuse taotlejad palkavad kalleid nõustamis- ja konsultatsioonifirmasid, kes väidetavalt lubavad edulugu toetuse taotlemisel. Taotluste mitterahuldamise korral on pettumus suur ning kulutatakse advokaatide ja kohtuuksi, mitte ei otsita teisi võimalusi. Lõppkokkuvõttes teeb selline lähenemisviis toetuse taotlejale kogu asjaajamise riiklikul tasandil veelgi bürokraatlikumaks ja aeganõudvamaks.
Valdo Randpere oma esinemises keskendus võimaluste kinnihaaramisele ning tõi enda elu baasil näiteid pööretest, mis mõjutasid tema elu ja tegevust. Juhtis tähelepanu asjaolule, et palk, millest palju räägitakse, ei ole mitmete tegevuste puhul piisav motivaator ning nii võib ettevõtja avastada, et paari kuu tagune palgatõus ei rahulda enam töövõtjat. Randpere arvates on oluliselt efektiivsem ja praktilisem jagada osalust ning seeläbi kasvatada ettevõtte tugevust. Mõistagi tuleb siiski ka osaluse jagamise juures säilitada kainet meelt ning kaasata osanikuks ettevõtet arendada soovivad inimesed.
Toomas Rüütman ja Ave Kikas tegid ülevaate „Ühistegevus puu- ja marjakasvatuses“ ning selle arendamisest Pollis. Koostöös EMÜ-ga arendatakse välja kompetentsikeskust ning luuakse eeldusi ühisturunduseks puu- ja marjakasvatuse toodangu valdkonnas.
Indrek Aasna Swedbankist juhtis kuulajate tähelepanu asjaolule, et pank on valmis andma heale äriprojektile toetust ning manitses täiendavat kapitali laenavaid ettevõtteid kaaluma hoolikalt läbi oma tegevust ja kainelt hindama oma finantsvoogusid.
Tormi veeklaasis ning kuulajate tähelepanu köitis Kopra talu peremehe Rudo Puksi ettekanne teemal „Riik ja avalik sektor, kui väikeettevõtluse pärssija maapiirkondades“.
Oma enda ettevõtte ja kogetu baasil tõi välja hulgaliselt kitsaskohti seadusandluses, kus ametnike ülemäära aktiivne tegutsemine võib viia väikeettevõtte tegutsemise maapiirkonnas ettevõtte likvideerimiseni välja. Ta avaldas nördimust, kui palju suudetakse toota erinevaid reegleid ning nõuda nende samaaegset täitmist, hoomamata sellest, kas iga kehtestatud reegel on ikka nii vajalik ning mis see kõik maksab.
Kõlama jäi, et ka kohalikul omavalitsusel on ettevõtluse parendamisel kui ka arendamisel suur roll ning see võiks olla senisest tunduvalt viljakam.
Lihtsa ettekande tegi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes rõhutas, et kahtlemata pole läbi põllumajandusministeeriumi jagatav raha kõiki probleeme ja teemasid hõlmav kuid ligi 80-ne erineva toetusprogrammi hulgast on siiski mitmeid, mis on toonud maapiirkonda miljoneid kroone. „Ligi 100 miljonit“ on see raha, mis on jagatud maapiirkondades kultuuri ja seltsimajade kordategemiseks. Ükski eelnev valitsus ega ministeerium pole eraldanud, ega ilmselt ka ei eralda lähitulevikus selliseid vahendeid antud sektorisse lähitulevikus.
 
Väga hea ettekande tegi Viljandimaa ettevõtja Arno Kütt, kes esines teemal “Ettevõtlus, kui elustiil ja väljakutse alalise pingutuse ning ajude mobiliseerimisega“.
Küti enda isikliku ettevõtluspraktika näol on tegemist suurepärase näitena eduloost lihtsast tööpoisist suurettevõtjaks. Alustades ise puidust pildiraamide valmistamisest, tegeledes mööbli valmistamisega kuni veebipõhise ON24 sisustuskaubamaja väljaarendamiseni. Ilmselt vähesed teavad, et Arno Kütt on üks neist, kes töötas välja SMART-post süsteemi, mida me igapäevaselt Selveri kaubandusketi poodides näha võime. Ta kirjeldas värvikalt, mis oli sellise süsteemi loomise eeldusteks ning miks siis, kui asi jõudsalt tööle hakkas, Soome ostjatele maha müüdi.
Konverentsi viimase ettekande tegi tuntud filmimees ja teleprodutsent Artur Talvik, kes ettekandjatest esitles oma vaatenurka väikeettevõtja silme läbi. Oma lugu alustas sellest, et ta on maakas ning armastab seda igal võimalikul moel rõhutada. Elanud ja toimetanud suurlinnas avastas, et harjumuspäraselt pole võimalik nii edasi minna ning oli vajadus muutusteks.
Uus hingamine tekkis pärast uue elamu rajamist maal, mis ootamatult kasvas nii suureks, et võimaldas ülemäärast ruumi kasutada kinosaaliks. Talviku sõnul oli pisut ootamatu, kui kinosaal muutus oma tutvus- ja kogukonnas populaarseks ning see arenes välja omasoodu väikeettevõtteks. Aja jooksul on külas, kus Talvik elab, ühendatud mitmete perede väikeettevõtlustegevus ning üheskoos toodetakse sünergiat kogukonna arendamisel.
Mõistagi on ka neid, keda selline ühistegevus ei huvita ning ollakse pigem opositsioonis „väike tilk tõrva meepotis“, samas Talvik peab sellist opositsiooni positiivseks, mis viib arengut edasi.
Värvikalt kirjeldas MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse tegemisi, mis loodi puhtalt praktilisel eesmärgil kaitsta piirkonnas elanike vara ning nimetatud tegevusega kaasnevat ametnike ja poliitikute ettekirjutusi, kuna tegeldi nende arvates selge ebaseadusliku tegevusega.
Juhtis sarnaselt tähelepanu Kopra talu peremehe öeldule, et mitmed seadused ning reeglid on tehtud suurettevõtjaid silmas pidades, jätmata täiesti tähelepanuta väikeettevõtjad. Reeglid peavad olema, kuid need võiksid ja peaksid olema märgatavalt paindlikumad ning kohanema vastavalt vajadustele.
Päev võeti kokku ühisseminariga, kus anti vaba mikrofon kuulajatele ning küsiti märksõnade kaudu tagasisidet päeva kohta ning ettepanekuid, kuidas parandada ja elavdada ettevõtluskeskkonda Karksi vallas.
Kokkuvõtvalt jäid kõlama, et Karksi vallas on olemas mõistlik majanduskeskkond, siin on võimalik pakkuda erinevaid tooteid ning teenuseid. Kitsaskohtadena jäi kõlama kvalifitseeritud tööjõu puudus ja puudulik infrastruktuur. Võimalustena leida uusi turge, kiigates lähinaabrite lätlaste ja venemaa suunal.
Nenditi, et seminar oli vajalik ja et sellelaadseid kokkusaamisi peaks olema tihedamalt.
 
Autor: Urmas Suurpuu

Comments are closed.