Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Meediakülast, hirmust ja õhinast

Erkki Peetsalu,
meediakülaelanik

„Ei tea, miks see mees Floridas naise ja neli last maha lasi?“ „Ei tea, miks naabrimemm juba nii kauaks metsa jääb?“ Mõlemad päevakajalised küsimused sisaldavad paraja annuse uudishimu ja hirmu, samuti kaastunnet ja soovi aidata. Kumb küsimus on olulisem – üheselt ei saagi vastata, sõltub vaatenurgast.

Elame globaalses meediakülas, kus igal hetkel tunneb keegi kusagil hirmu. Ärkame koos jahmatavate uudistega lõunapoolkeralt ja uinume põhjapoolkera kõige veidramate juhtumiste saatel. Üleilmainfo ronib sisse uksest ja aknast, kodukandi sõnumitele jääb üha vähem ruumi. Vähemalt igapäevasele praktilisele infole, mis ei ehmata ega jahmata. Seda eelkõige kommertsmeedias, mis enamiku inimeste tähelepanu oma lõa otsas hoiab. Mida siis teha, et kodukandi eluline info ka oma väljundi leiaks? Loe edasi: Meediakülast, hirmust ja õhinast

Kagu-Eesti talunikud lähevad õppereisile

Kagu-Eesti keskmised ja väiksemad maatootjad sõidavad oktoobri algul esimesele pikemale õppereisile, mille käigus külastatakse Poznani messi Poolas, talusid Saksamaa Dresdeni piirkonnas ja Leedus.

„Poznani messil tutvume erinevate loomatõugudega. Taludes uudistame muu olulise kõrval ka seda, kuidas neil on korraldatud toodangu müük ja kas ostjad on selle omaks võtnud,” ütles sõidu organisaator, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv.
Ta lisas, et külastatakse ka toitlustusega tegelevaid ettevõtjaid.

Parve sõnul on 1. oktoobril algav nädalane sõit esimene taluliidu korraldatav pikk õppesõit välisriikidesse. Seekordsel sõidul osaleb üle 40 maatootja, kellest enamik on Võrumaalt, mõned ka Põlva- ja Valgamaalt.

Õppereisi toetab PRIA turuarenduse meetmest, mis ongi mõeldud keskmistele ja väiksematele tootjatele.

Suvel käisid Võrumaa talunikud kahepäevasel õppereisil Lätimaal.

Mari-Anne Leht

Prügihunt kutsub mängima ja võistlema

Nädalavahetusel alanud Prügihundi kampaania raames käivitub Tallinnas taas mäng „Sõprade prügiring”.

Selles mängus osalemiseks tuleb oma kodused jäätmed üle vaadata ja kindlaks teha, millised neist peaks jäätmejaama viima. Jäätmejaama saab viia vanu kodumasinaid, autorehve, sorditud ehitusjäätmeid, ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid (pakendid, kiled jne).

Sõpruskonna esimene liige peab mängus osalemiseks meeskonna jäätmejaamas registreerima ja sellele nime andma. Järgmised sama võistkonna jäätmeviijad liituvad prügiringiga. Iga liituja puhul arvestatakse ühte jäätmejaama külastuskorda.

Mängu võidab see sõpruskond, kuhu on kampaania lõpuks kogunenud kõige enam liikmeid. Tänavu kestab „Sõprade prügiring” kuni 18. oktoobrini ja võitjatiimi ootab seiklusfirma 5000kroonine kinkekaart.

Aasta eest osales mängus poolsada võistkonda ja suurimas prügiringis oli kokku 22 liiget.

Koolinoorte videovõistlusest oodatakse osa võtma kõiki Tallinna 1. –12. klassi õpilasi. Konkursil osalemiseks on vaja kokku panna kuni 30sekundiline videoklipp, mis räägib igapäevasest prügisorteerimisest. Video filmimisel võib kasutada nii kaamerat, mobiiltelefoni kui ka fotoaparaati. Žürii hindab ennekõike ideed, mitte tehnilist lahendust.

Võistlustööd tuleb esitada Tallinna keskkonnaametile DVD-l 18. oktoobriks. Parimad töid näidatakse Tallinna Vabaduse väljaku ekraanil ja Forum Cinemasi kinodes. Auhinnaks on kinopileteid Forum Cinemasi kinodesse.

Prügihundi kampaania algas 25. septembril ja vältab 22. oktoobrini, kui Solarise keskuses tehakse kampaania kokkuvõtted.

Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta: www.tallinn.ee/prygihunt.

Pirita vaba aja keskus kutsub omaloominguõhtule

Pirita vaba aja keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti osalema 13. novembril põneval omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Need, kes veel ise laval oma loomingut teistega jagada ei tihka, on oodatud kuulama ja kaasa elama.

13. novembril toimuv omaloominguõhtu on esimene omataoline ettevõtmine Pirita vaba aja keskuses. See on hea võimalus nii iseenda jaoks loonud autoritele kui ka juba vanadele kaladele esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua.

Sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete. Üles võib astuda üksi või kuni neljaliikmelise koosseisuga. Üks esineja/koosseis võib esitada kuni kolm – soovitatavalt emakeelset – lugu/luuletust eeldusel, et need ei hõlma kokku rohkem kui 8 minutit.

Esinejate registreerimine toimub kuni 13. oktoobrini Pirita vaba aja keskuse kodulehel www.piritavak.ee. Loomingu helinäide tuleb saata CD-l Pirita VAKi postiaadressil (Merivälja tee 3, 11911 Tallinn) või failiga e-posti aadressil merike@piritavak.ee samuti 13. oktoobriks. Võib saata ka lingi, kust on võimalik loomingut kuulata.

Rohkem info saab e-posti aadressil: merike@piritavak.ee ja telefonil 645 7627‪.

Mandrimehed andsid saarlastele haugipüügis koslepi*

Laupäeval toimunud seitsmenda mandri ja saare harrastuskalameeste jõukatsumise spinninguga haugipüügis võitis mandrimees Lauri Reemets (pildil) 7,89kilose haugiga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Seekord nimetuse all „Sügisgospel 2010” toimunud mõõduvõtt tõi kohale rekordarvu ehk 53 osalejat.

Püügivõistlus toimus kahekümne neljas paatkonnas Saaremaa lõunarannikul. Võistlusarvestuses püüti kokku 60 haugi kogukaaluga 119 kilo.

Peaaegu sama palju saadi kätte ka veidi alla kiloseid isendeid, mis hea tava kohaselt rändasid aga tagasi vette kosuma.
Üksiktulemustest oli parim mandrimehe Lauri Reemetsa 7,89kilone haug, mis on lähedal mehe isiklikule rekordile ja jäi senisele koslepi tippmargile alla vaid 60 grammiga.

Individuaalarvestuses käis kuni viimase hetkeni tihe rebimine ning lõpuks jäi peale Eiki Kärdi mandrilt (5 kala, 9,4 kg) kohaliku mehe Kristjan Siimpoja ees (4 kala, 8,2 kg).

Meeskondlikus jõukatsumises püüti kalu enam-vähem ühepalju, aga mandrimeeste oskus nende hulgast jämedamad välja nokkida kallutas vaekausi lõpuks nende kasuks tulemusega 56:44.

Võistluse peakorraldaja oli harrastuskalur Aivar Sõrm.

* Koslep ehk osapoolte kange kihk teisele poolele kõva saun kütta on saarlaste ja mandrimeeste haugipüüdmisvõistlus, mida korraldatakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel (Saarte Hääl).

Fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

Tänasest on Kolkja vanausuliste külas Peipsimaa külastuskeskuses avatud näitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”. Näitusel on väljas arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu, kõigi palvemajade ja kirikute kohta (eesti, vene ja inglise keeles), alustades esimeste vanausuliste saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist „Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”, millega tutvustatakse õigeusu ja vanausu sakraalehitisi ja ajalugu internetis, fotonäitustel jne.
Projekti andmebaas ja fotomaterjal on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus. Jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh setu tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setumaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium.

Põlva meeskoor alustas uut hooaega

Põlva meeskoor alustas uut hooaega optimistlikult pühapäeval Vana-Koiola kultuurimajas. Ees seisab palju huvitavaid ettevõtmisi ja kontserte.

Meeskoor ootab ka aktiivseid uusi lauljaid. Kellel soov ühineda, andku sellest dirigentidele teada (Andres Määr, tel 528 4859, andres.maar@mail.ee või Aino Oviir, tel 5398 7638, ainooviir@gmail.com).

Järgmine proov on juba eelseisval pühapäeval, 3. oktoobril kell 18 Vana-Koiola kultuurimajas.

Pärnus arutab värvikas rahvusvaheline
seltskond ökoturismi teemadel

Täna hommikul algas Pärnu hotellis Strand Pärnu linnapea Toomas Kivimägi avasõnadega Euroopa ökoturismi konverents. Konverentsil osaleb külalisi 25 riigist, nende seas Nepalist, Hiinast, Austraaliast, Rumeeniast, Kanadast jne.

Päeva esimesel poolel võtsid sõna Richard Denman Suurbritannia turismikompaniist ja professor Wolfgang Strasdas Saksamaalt Eberswalde jätkusuutliku arengu ülikoolist. Kõige värvikama ja atraktiivsema ettekande pidas Pål Knutsson Medhus (pildil) Norrast, kes kohe oma esinemise alguses teatas: „Kui teil on küsimusi, palun ärge küsige neid!”

“Kui paljud teist on helistanud panka ja saanud teada, et teie pangaarve on täis?” esitas Medhus 70liikmelisele publikule küsimuse. “Mitte keegi. Järelikult on meil võimalik teenida. raha.”

„Enam ei ole meil teenindusmajandus. Kas te teadsite seda?” jätkas Medhus. „Me oleme edasi liikunud elamusmajandusse.”

Medhusi ettekanne oli fokuseeritud teemale, mis vahe on teenusel ja elamusel. Tema sõnul maksab inimene meeldejäävatest sündmustest saadud elamuste eest rohkem kui lihtsalt teenuste eest. Ahel edukas ökoturismis peaks olema selline, et kõigepealt on näiteks rebane, järgmiseks astmeks on loomapark, seejärel telk, kust rebast vaadelda, ning kõige lõpuks tulevad elamused, mida inimene saab rebase tegevust jälgides. Siis toimub ka inimese sees muutus. Ökoturism peab inimese viima kuskilt kuhugi, oluline on tekitada muutus inimese sees.

Elina Kononenko, Pärnu

Euroopa ökoturismi konverents kestab 30. septembrini. Lähemalt uuri konverentsi kohta siit.

Pål Knutsson Medhusi kodulehekülg

Pättide valmistamise koolitus Pivarootsis

Kolmapäeval, 29. septembril toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses Lõuna-Läänemaa pättide (riidest susside) valmistamise koolitus, annab teada Läänemaa infoportaal.

Koolitusel õpitakse riidest pätte valmistama. Juhendab Anu Vatter. Osavõtt on tasuta, aga soovitatav on registreeruda telefonil 507 6021 või e-posti aadressil pivarootsi@lastekaitseliit.ee. Koolitus saab jätku 10. oktoobril.


Loomekonkurss pöörab tähelepanu koolikokkade tööle

Tervise Arengu Instituut on kuulutanud välja noorte loomingukonkursi „Kokatädid tööhoos”, et väärtustada koolikokkade igapäevatööd.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastelt oodatakse lahedaid joonistusi ja muus tehnikas pilte, ka videoid sellest, mida teeb kokk köögis vaikselt, siis, kui õpilased tarkust taga nõuavad, või kuidas koolitoit lauale jõuab. Mida hoogsam ja naljakam olukord pildile jääb, seda huvitavam.

Parimate tööde autoritele on välja pandud põnevad ja väärtuslikud auhinnad. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab tunnustuseks pulsikella. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart. 
Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks ateler, mis jääb klassi või kooli käsutusse, et sealt ühiselt videoid, õppefilme jms vaadata.

Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 29. oktoobriks Tervise Arengu Instituuti, aadressil Hiiu 42, Tallinn 11619, märgusõna „Söögivahetund“, Reelika Viitamees.

Lisainfo, juhend

Saaremaa aasta põllumehed on Lea ja Andrus Sepp

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio poolt neljandat korda välja antud Saaremaa aasta põllumehe tiitli võitsid seekord konkusi idee autorid Lea ja Andrus Sepp. Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus, kirjutab Saarte Hääl.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.

Mulgimaal otsitakse ohukohti

Viljandi maavalitsuse tervisetuba kutsub kuni 1. novembrini Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohukohtadest.


Ohukohaks võivad olla halvasti hooldatud spordi- ja mänguväljakud, turvamata ujumiskohad, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid, samuti tegevusetute noorte kogunemise kohad, alkoholi kuritarvitamise paigad jms.


Kogutud info aitab kohalikel omavalitsusel olukorda ohutuse ja tervise aspektist analüüsida ning astuda samme, et tagada elanike turvalisus.

Olustveres selgusid parimad hoidised

Olustveres nädalavahetusel toimunud hoidistemessil valiti selle aasta parimaks soolaseks hoidiseks Lääne-Virumaal valminud marineeritud karulauk, magusatest hoidistest tunnustati Viljandimaa astelpaju-alõtša-kibuvitsamoosi.

Soolaste hoidiste kategoorias sai teise koha Täkusalat(Lääne-Virumaa), kolmandat kohta jäid jagama Tuline musi (Lääne-Virumaa) ning kurgid Meira sinepiga (Viljandimaa). Magusatest hoidistest tuli teiseks õuna-šokolaadimoos ja kolmandaks punasesõstra-maasikamoos (mõlemad Viljandimaa). Ahhaa-elamuse kategoorias tunnustati kaalikamoosi (Läne-Virumaa) ja kuivatatud kõrvitsalaaste (Järvamaa).

Kokku oli messil väljas ligi 150 hoidist 100 perenaiselt.

Foto: Olustvere TMK

Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti

Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.

Võru muusikakool avab pärast remonti taas uksed

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 18 toimub Võru muusikakooli rekonstrueeritud hoone pidulik avakontsert. Kontserdi järel on kõikidele huvilistele uudistamiseks avatud ka hoone klassiruumid.

Võru muusikakooli hoone rekonstrueerimistöid alustati möödunud aasta juulis. Hoone sisemus on pea tundmatuseni muutunud. Lisaks uuenenud klassiruumidele on muusikakoolis nüüd moodne sisustus, kaasaegne heliisolatsioon ja akustika.

Projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit krooni, millest Võru linna omaosalus moodustas 800 000 krooni. Enamiku vajaminevast rahast saadi kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist.

Avakontserdil astuvad üles muusikakooli oma õpilased ja õpetajad.

„Täidame vastremonditud koolimaja armsaks saanud lugudega, et oleks hää õppida, harjutada, unistada, elamusi pakkuda ja saada,” sõnas muusikakooli direktor Celia Roose.

Leemekulbiliigutajate kolmas kokkutulek Martnas

Kolmapäeval, 29. septembril toimub Martna koolimajas leemekulbiliigutajate järjekordne kokkutulek, vahendab Läänemaa infoportaal.

Osalejatel palutakse kaasa võtta veidike omakeedetud talvavarusid. Kohapeal selgitatakse välja kõige isuäratavam purgisisu.

Kapinurgast või nagist tasub kaasa haarata ka oma lemmikpõll. Neist pannakse kokku näitus. Rohkem infot saab Maimu Neuhofilt telefonil 520 0349 ja e-posti aadressil maimune@hot.ee.

Nädalavahetusel oodatakse üle maailma linde loendama

Foto: Erkki Peetsalu
Sel nädalavahetusel, 2.-3. oktoobril on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palume võimalusel oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palub Eesti Ornitoloogiaühing saata hiljemalt 10. oktoobriks. Kuidas täpselt linde vaadelda ja kirja panna, saab lugeda aadressil www.eoy.ee.

Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Prügüvedäjä` manipuleerivä hangõtõ võitmises hankõtingimustõga, miä lupa väikomajapidäjatelt pää 30 kõrda korgõmpat hindä küssü kui näilt, kiä tekütasõ` inämp prügü. Samah om a omavaltsusõ säänsete manöörvite iih jõuetu, sest kõk om JOKK.

Päält taad ku Jõgeva Elamu ütel` prügüveovedämise teenüse üles, kuult` vällä vahtsõnõ konkruss, miä võitjas sai AS Veolia Keskkonnateenused. Verska valla majandusnõnuniku Raudkepp Einari sõnul võtt` konkursist osa ka Ragn-Sells AS, kiä küsse väikote konteinerite tühendämise iist vähemp rahha ku Veolia. Lõppkokkuvõtteh tei Veolia siiski parempa pakkumisõ`, miä tähendas taad õt konteineritele, midä om Setomaal kõgõ inämp, määras tä korgõ hinnä ja konteineritele, midä Setomaal pääaigu ole-eiki, viiäs pool mudo är`.

„Mu käest küsüt` viil, õt kas nää` võiva tõisi konteinerite arvõlt tõiste konteinerite hindu madalampas tetä,“ tunnsit` Raudkepp. Ni ole-ei lugõjal vaja uma silmä nägemiseh kahelda ku hinnätabelist om nätä, õt 3500 liitrise konteineri tühendämine mass 50 krooni, ent 140 liitrise konteineri tühendämine mass` 60 krooni. Raudkeppi sõnul om a 3500 liitriseid konteinereid Verska vallah õnnõ kolm tükkü ja mano näid inämp toodeta-ai`.

Kuna Setomaal om hajaasustus piirkond ning inämüs eräomandih olõvaist prügümahutitõst omma` 140-370 liitrise`, sõs võisi` olõta, õt teenust piäsi pakma tuu firmä, kiä küsü` näide mahutite tühendämise iis kõ`õnõ madalampat hindä. Raudkeppi sõnul käü a võitja välläselgütamine punktesüsteemi alusel. Väikompa konteineri andva üte osa punktõ ja suurempa tõõsõ osa. „Tuu jaost, õt konkurss võita tetäs suurilõ konteineritõlõ väiko pakkumisõ`,“ ütel` Raudkepp. Loe edasi: Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Võrtsjärve piirkond tutvustab end täna Euroopale

Euroopa tähistab tänast rahvusvahelist turismipäeva Brüsselis toimuva turismifoorumi ja rahvusvahelise konkursi EDEN 2010 piduliku galaga. Eestit esindab galal selleaastase konkursi “Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitja SA Võrtsjärv.

„EDEN on Euroopas mainekas turismikonkurss, mille abil on võimalik piirkondadele enam tähelepanu tõmmata. Võrtsjärve piirkonnal on suurepärane võimalus end täna Euroopa silmis nähtavaks teha, mis aitab tõsta ka Eesti üldist tuntust veeturismi sihtkohana,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Lisaks SA Võrtsjärv esindajatele on Brüsselis ka eelmiste aastate võitjate Viljandi linna ja Soomaa Rahvuspargi töötajad.

Võrtsjärv võlus juunikuus toimunud konkursil rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega.

Suvisel võitjate väljakuulutamisel tõi Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee välja  Võrtsjärve piirkonna kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, teiseks piirkonna rikkalik ajaloo- ja kultuuritraditsioon ja nende  jätkusuutlikkus ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte – nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur.

EDEN on Euroopa tippsihtkohtade (European Destinations of Excellence) akronüüm. See on Euroopa Komisjoni algatatud ja toetatud projekt, mis edendab säästva turismi arengumudeleid kogu Euroopa Liidus. Projekti aluseks on riiklikud iga-aastased konkursid, kus valitakse iga riigi üks tippsihtkoht. Igal aastal on erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos vastavate riikide turismiametitega.

Tartu tantsuklubis mängitakse lõõtsa

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) Tartu tantsuklubi, kuhu on kutsutud külapillimehed Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartumaalt. Tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel Aivar Teppo, Avo Paap, Harri Lindmets, Mihkel Reino ja Taivo Leis. Lisaks mängivad karmoškadel Eduard Einmannn, Jaan Reino ja Ülo Saaremõts ning mandoliinil Ülo Soome.

Mängitakse külapidude tantsumuusikat 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.  Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivates külastajatele.

Tartu tantsuklubid toimuvad sel aastal veel 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Läänemaa sai esimesed rookatuse meistrid

Haapsalu Kutsehariduskeskuses lõpetas esimene lend rookatuste valmistajaid, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui kogemused, et rookatus majale peale panna.

 Kursusel osalenud 14 meest ja 1 naine olid enamuses eelneva ehituskogemusega ettevõtjad. Kursustel õpetas katusemeister Rein Talviste head materjali ära tundma ja seda koguma. Ka tehti praktikas läbi kõik vajalik rookatuse püstitamiseks. Samuti oli olulisel kohal tule- ja tööohutuse õpe. 60 tunni sees omandasid õpilased kõik vajalikud oskused, ning tragimad võivad asuda kohe rookatust tegema. Õpe algas 9. augustil, ning kui õpilaste ning kohaliku kogukonna huvi on olemas, õpetatakse Haapsalu kutsehariduskeskuses rookatuste valmistajaid edaspidigi, sest on ju Läänemaal rookatuse ehitamise traditsioon säilinud.