Päev: 24. september 2010

Nädalavahetusel saab Mikk Sarve talus väelaulu õppida

Väelaulu kursus toimub 25.-26. septembril Mustveest 3,25 km põhja pool Peipsi kaldal Vilusi külas Mikk Sarve talus. Õpetab Mikk Sarv.

Kursusel käsitletakse laulu vahendi ja väeallikana šamaanipraktikas. Kasutatakse laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Maagiline laulmine oli keskne ja kõrgelt arenenud Põhjamaade varajases šamanismis regi- ja runolauludena. Kursusel kasutatakse laulmise kui vaimustumise vanu traditsioone ning võimalust tajuda meie laulude ja hääle rituaalse kasutamise vahelist sügavat seost teiste aegade ja kultuuridega.

Väelaulmisel ei järgita meie kultuuris heakskiidetud laulmise reegleid. Laul on metsik, looduslik jõud nagu tuul, päikesepaiste ja äike ning šamaani kombel laulmine viib sageli teisenenud meeleseisundisse, kus laul ise laulab meid. Seetõttu pole üldsegi vajalik oskus “laulda” tavatähenduses.

Kursus algab kell 10. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva lõuna ajal. Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi või trumm, kui on olemas.

Söömine on ühises perelauas, magada on võimalik kursuseruumis, kaasa magamiskott ja matt küljealuseks, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele. Riietuda nii, et tunnete end mugavalt. Kursus on tasuline.

Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 55577795

Albu vald kutsub tervisespordipäevale

Pühapäeval, 26. septembril Albu vallas Valgehobusemäe puhkekeskuses toimuvale tervisespordipäevale ja sügisjooksule on oodatud kõik huvilised.

Päev algab kell 11 lastejooksudega. Lastele tuleb külla ka Lotte. Keskusehoones on avatud väikelaste hoiutuba juhuks, kui vanemad on otsustanud minna jooksma või kepikõndi tegema.

Seekord on võistlejate klassi jooksumaa pikkus 15 km ning start antakse kell 12. Kell 12.15 antakse start harrastajate klassile ning seda maad saab läbida nii joostes kui ka kepikõndi tehes. Start antakse jooksjatele ja kepikõndijatele koos.

Keskuses on pühapäeval võimalik teha ka jalalaba digiuuringut, et teada saada, millised jooksujalanõud kellelegi sobivad.

Järvamaa muuseumis on uus püsiekspositsioon

Järvamaa muuseumi uues püsiekspositsioonis on aukohal Kihme hõbeaare, kuid piiluda saab ka Nurmsi ja Tarbja kalme põhjal rekonstrueeritud tarandkalme sisemusse; vitriinis vaatavad vastu Villevere hõbeaarde mulaažid aga ka päris ehtsad muistised Paide Vallimäelt, vahendab ERR oma uudistes.

Varem asus arheoloogiaväljapanek Paide vallitornis, uut ekspositsiooni ärgitasid koostama muuseumi arheoloogiavaramut revideerinud arheoloogid.

Järvamaa muuseumi uus ekspositsioon annab hea ülevaate kiviaja inimese Järvamaa aladele jõudmisest kuni vara-uusajani välja.

Setumaal alustab tööd seebikoda

Vahtraoru talus Setumaal alustas tööd seebikoda. Kogu seebikoja toodang valmib käsitööna.

Tootjad on välja töötanud palju 
huvitavaid seepe, mille üheks komponendiks on kindlasti midagi Setumaaga seotut. Praegu on pakkuda kümmet seebisorti: 
kadakaseep, saviseep, seep kuivatatud õunte ja meega, seep 
hansaga, tõrvaseep, koduõlleseep, köömneseep, suitsusaunaseep, Setumaa 
seep, Kuningriigi seep. Lähiajal toodete valik kindlasti laieneb.


Seebitööstus kannab nime Vana Jüri seebikoda ja tootjaks on Silver 
Hüdsi. 
Turule jõuavad seebid alates 27. septembrist.

Saaremaa jõevähk on ohus


Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.



Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.


„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.



Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Uljastel selgusid Eesti parimad spinningistid

Uljatse järve ääres peeti läinud laupäeval Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis, teatas Virumaa infoprtaal. 
Kehva ilma trotsides võeti viie tunni jooksul järvest välja hulgaliselt  kaalukaid kalu — hauge ja ahvenaid.


Võistlejaid kogunes poolsada, kohal oli kogu Eesti paremik eesotsas Erki Oppega, kes on kuulunud juba mitukümmend aastat nii Eesti kui ka Baltikumi kalasportlaste tippu.

„Soovisime kasutada ja näidata võistluste läbiviimisel eelkõige Rakvere  lähikonnas asuva Uljaste järve potentsiaali, sest selle näol on tegemist areneva kultuuri- ja looduskeskonnaga,” ütles võistluse korraldaja,  Rakvere spordikeskuse direktori asetäitja Allan Jaakus.



Meeste arvestuses saavutas esikoha Alar Ruzits, kelle saagi kogukaal küündis ühe haugi näol 2278 grammini. Talle järgnesid teisena  meisterlikult hulgaliselt ahvenaid püüdnud Erki Oppe (1372 g) ja  kolmandana Mati Banhard (1252 g).

 Naistest teenis esikoha Julia Ivanova (144 g) ja noorte arvestuses Georg Semenovski (574 g).

Rapla linna jõepromenaad sai pikenduse

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus on teoks saanud — jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga, kirjutas Raplamaa infoportaal.

Projekti esimese etapiga alustati juba 2006. aastal, kui puhastati ja korrastati Rapla linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad Rapla kiriku juures. 2008. aastal korrastati teise etapina Vigala jõe kallas Rapla kivisillast Sauna tänavani.

Jõepromenaad sai kiiresti jalutajate ja tervisesõprade meelispaigaks ning tänu jõepromenaadi aktiivsele kasutusele oli selge, et rada peab saama ühendatud Vesiroosi gümnaasiumi juures oleva tervisepargiga!

Ettevalmistused kolmanda etapi ehitustöödeks algasid 2009. aastal, kui vallavalitsus esitas taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). KIKi rahastas projekti 1,7 miljoni krooniga. Rapla vallavalitsuse omafinantseering oli 190 290 krooni.

Projekti käigus puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tänava haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja sillad.

„Uskumatu, et selline võimas loodus on keset Rapla linna — kollased võhumõõgad, valged angervaksad ja kasetüved, pilliroog ning kopramaailm,” on vallavalitsuse haljastusspetsialist Sirle Sule kallasraja äärsest looduslikust kooslusest lummatud.

Promenaadi pikendusega lahendati ära ka Heina tänava juures asuva silla kitsaskoht, nimelt käänulise sõidutee kõrvale ehitati kallasrada ning jõgi tõsteti tagasi vanasse jõesängi. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Promenaad avatakse 2. oktoobril.

Promenaadil on ka mitu sillakest.
Foto: Raplamaa.ee

Eesti pisim kool paneb uksed kinni

Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.

„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.

Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.

Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.

Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.

1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.

Täna õhtul esietendus sinu koduseinte vahel

Vähem kui 24 tunni pärast, täna õhtul kell 19 esietendub Rakvere teatri väikeses saalis Andres Noormetsa lavastus “Tuulte pöörises”. Esietenduse kordumatu emotsioon Rakvere teatrisaalist jõuab interneti otseülekande vahendusel kõikide teatrisõpradeni üle terve maailma!

August Kitzbergi näidendi audio-ülekande teeb omapäraseks lisaväärtus, et otse-eetrisse jõuab eksklusiivne director’s cut-versioon.Lavastaja Andres Noormets kommenteerib, selgitab, kirjeldab, ning annab hinnagu teatrilaval toimuvale reaalajas. Kordumatu eksperiment esietenduselt: kuidas peavad pingele vastu näitlejad, lavastaja, ja publik (nii saalis kui ka arvutite taga).

Ava lihtsalt koduleht www.rakvereteater.ee ja muuda oma kodu teatrisaaliks!

Kaduviku nimel,
Rakvere Teater

Stipendium kogukonna elu edendajale

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi Domus Dorpatensise stipendiumile, mis on mõeldud kogukonna elu edendajale.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate. Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2010. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2010. aastal novembri lõpus.

Lisainfo: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Narva on eilsest Eesti sügispealinn

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp andis eile Narva linnuses Narva linnapeale Tarmo Tammistele üle sügispealinna tiitli ning vastava tunnistuse.

Tiitli pidulikul üleandmisel osalesid ka talvepealinna Otepää ning kevadpealinna Türi esindajad. Tervitussõnadega pöördus kohalolijate poole Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

Tunnistuse kohaselt kehtib Narvale antud sügispealinna tiitel astronoomilise sügise algusest (23. septembrist) kuni astronoomilise talve alguseni (21. detsembrini).

Narva saab sügispealinna tiitli juba kolmandat korda. Esimest korda kandis Narva linn sügispealinna austavat tiitlit 1999. aastal ning 2009. aastal sai Narva linn taas sügispealinnaks.

Koeru hooldekeskus sai juubeliks korras ruumid

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab 60. aastapäeva tutvustades värskelt renoveeritud osakondi ning vastvalminud kohvikut, teatas Järvamaa infoportaal.

Hooldekeskuse alguseks loetakse 1950. aastat, kui endises kirikumõisas avati 18 kohaga Koeru invaliididekodu. 1986. aastal valmis hooldekeskuse uus peahoone. Täna on hooldekeskuses 217 kohta ja eakatele pakutakse üldhooldus-, hooldusravi- ja koduõendusteenust ning psüühiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldusteenust ja toetatud elamise teenust.

Sihtasutuse juhataja Rünno Lassi sõnul on 60. aastapäev hooldekeskuse klientidele ja töötajatele suursündmus. Aastapäeva tähistamiseks korraldatud piduliku aktuse raames tänatakse koostööpartnereid, antakse kuuendat korda välja aasta töötaja tiitel ning tunnustatakse kauaaegseid töötajaid. Pärast aktust on huvilistel võimalik tutvuda keskuse hoone ja osakondadega.

Lassi hinnangul on juubeliaasta olnud keskusele äärmiselt tegus ja seda just füüsilise keskkonna parendamise osas. „Kui eelmisel aastal investeeris hooldekeskus hoonesse kolm miljonit krooni, siis tänavu 6,6 miljonit krooni. Mullu oktoobris lasti käiku uus lift, tänavu on renoveeritud kaks osakonda ning aasta lõpuks renoveeritakse lisaks veel kaks osakonda.

Lisaks värske ilme saanud osakondadele on sügisest hooldekeskuse fuajees avatud klientidele, töötajatele ja külalistele kohvik, kus pakutakse hooldekeskuse köögis valminud värskeid pagaritooteid. Õdusat meeleolu aitavad luua fuajees asuvad akvaarium ja purskkaev.

Lassi sõnul valmis juubeliaasta raames hooldekeskusele ka uus internetileht.

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab oma 60. aastapäeva reedel, 1. oktoobril, pidulik aktus algab hooldekeskuse saalis kell 15.

Koeru hooldekeskus.
Foto: Jarva.ee

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Telliskivi Selts korraldab Kalamaja-Pelgulinna rattaretke

Telliskivi Seltsi eestvedamisel toimub 25. septembril Kalamaja ja Pelgulinna tänavail suur rattaretk, mille eesmärgiks on edendada jalgrattakasutust linnaliikluses ja tõmmata tähelepanu ratturi liikumisvõimalustele piirkonna tänavatel.

Telliskivi Seltsi teatel algab rattaretk kell 14.00 Salme Kultuurikeskuse eest. Retke käigus läbitakse kindlaksmääratud kontrollpunktid, kuid nendevahelise maa läbimiseks võib igaüks valida endale meeldivaima tee. Nii ei ummistata tänavaid ja hiljem tekib võimalus võrrelda, kustkaudu sai kiiremini ja mugavamalt ning kus oli rattaga keerulisem liikuda.

Peale sõitu toimub Telliskivi Loomelinnakus avalik arutelu, mille käigus püütakse leida vastused järgmistele küsimustele: Kus on praegu suurimad kitsaskohad, mis ei võimalda piirkonnas mugavat jalgrattaliiklust? Kuidas muuta Kalamaja ja Pelgulinna tänavad jalgrattasõbralikumaks ja kas ratas võiks olla alternatiiviks autole? Arutelust võtab osa ka Kesklinna politseiosakonna juht Valter Pärn, kes räägib liiklusohutusest ja nõuetest rattaga liiklemisel.

Rattaretkele oodatakse ligi sada ratturit, teiste hulgas ka linnaosavanem Karin Tammemägi.

MTÜ Telliskivi Selts on avalikes huvides tegelev piirkondlik selts, mis loodi 2009. aastal. Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parandamine, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine.

Allikas: Telliskivi Selts

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html