Vinni spordikompleksis uuendati liivafiltreid

Eelmise nädala lõpus uuendati Vinni spordikompleksis liivafiltreid, mis eelpuhastavad hoonesse tulevat vett. Liivafiltrid kujutavad endast kolmeastmelist puhastussüsteemi, kus igas filtripaagis on kolm kihti eri suuruses liivafraktsioone.
 
Hoonesse tulev vesi eelpuhastatakse surve all, piltlikult öeldes surutakse vesi läbi erineva suurusega liivaterade. Vett liivaterade vahelt läbi surudes eralduvad sealt rooste ja hõljuvad osakesed. Igas filtripaagis on 425 kilo liiva, kokku on kolmes paagis seega 1275 kilo eri suuruses liivafraktsioone.

Pärast eelpuhastusfiltrite läbimist suunatakse vesi basseinifiltritesse.
 
Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert põhjendas töid sooviga pakkuda inimestele kvaliteetsemat teenust. „Väga tähtis on, et spordikompleksis oleks puhas vesi. Tänu uuendatud filtritele eelmaldatakse veest rooste ja teised hõljuvad osakesed, mis satuvad sinna malmtorudest ehitatud vanadest torustikest,” lausus Nummert.

Järvakandi neiu uuendas Lätis Eesti rekordeid

Järvakandi neiu Reena Pärnat (16, pildil) krooniti eile Jurmala lähistel Läti meistriks vibulaskmises, võistluse käigus uuendas ta kolmel korral Eesti noorterekordeid.

FITA-2 ringis oli Pärnati võidutulemus 2530 silma. 60 meetri distantsil lasi Pärnat uueks Eesti kadettide ja ka juunioride rekordiks 331 silma. Uueks kadettide rekordiks oli ka 50 meetri distantsilt lastud 317 silma.

Teise koha saavutas võistlusel Anneli Preimann ning kolmanda koha Siret Luik. Meeste arvestuses tuli Jaan Lott teiseks.

Puust mulkide pere sai täiendust

Karksi-Nuias valla kultuurikeskuse kõrval oleval haljasalal avati laupäeval puuskulptuur „Tantsivad mulgid”. Kaheosalise skulptuuri valmistas kunstnik Martti Kalamees osaühingust Alius Lux.

Karksi on neljas Mulgimaa vald, kes mulgimaise taiese püstitas. Abja-Paluojal avati 2006. aastal tammepuust Mulgi mehe skulptuur ja aasta hiljem Helmes ordulinnuse lähistel teepervel Helme kihelkonna rahvarõivaid kandva tammepuust Mulgi naise kuju. Mõlemad skulptuuri autorid on Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder.

Paistus tervitab 2008. aastast teelisi suur istuv Mulgi mehe skulptuur. Kuju kunstnikud on Hedi Roots ja Lea Armväärt ning arhitekt Jaak Adam Looveer.

Mulgi mees Abja-Paluojal.

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Paku välja aasta kõige koerasõbralikum tegu!

Alates tänasest saab kuni 26. septembrini esitada kandidaate juba kolmandat aastat toimuvale konkursile „Aasta kõige koerasõbralikum tegu”.

„Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlile võib kandideerida Eestis elav või tegutsev füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm. Kandidaate võivad esitada kõik Eestis elavad või tegutsevad isikud. Kandidaadi esitamiseks tuleb edastada elektrooniline taotlus aadressil www.bigmatchshow.ee/konkurss. Ettepanek peab sisaldama informatsiooni kandidaadi ja ettepaneku tegija andmete kohta ning lühikest argumenteeritud selgitust-põhjendust, miks just see kandidaat on oma tegevusega/teoga silma paistnud.

Esitatud nominentide hulgast valib žürii välja kolm kandidaati, kellest tiitlivõitja selgub kahenädalase internetihääletuse teel.

Tiitlivõitja saab tunnustatud 17. oktoobril Tallinnas toimuval traditsioonilisel heategevuslikul koertenäitusel.

Rannu vald müüb kiviplatsi ja puitlinnust

Rannu vallavalitsus võõrandab avaliku enampakkumise korras Rannu pargis asuva puitlinnuse ja kiviplatsi, ostjal tuleb need likvideerida või pargist ära viia hiljemalt 30. septembriks.

2008. aastal valminud puitlinnus koosneb umbes kümnest tihumeetrist okaspuupalgist ja viiest tihumeetrist saematerjalist. Alghind on 1000 krooni. Kiviparkettplats on rajatud samuti 2008. aastal Ikodori punasest mõisakivist. Pargis asuval platsil on umbes 4400 kivi ja 46 äärekivi, kogu komplekti alghind on 19 000 krooni.

Pakkujatel tuleb arvestada, et tööd pargis tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, töödega ei tohi kahjustada pargi puid ning pinnase kahjustused tuleb taastada. Pakkumised tuleb esitada kirjalikult Rannu Vallavalitsusele hiljemalt 19. septembriks.

Rajatiste võõrandamise põhjus on Rannu vallavalitsuse teatel keskkonnaameti ettekirjutus — kaitsealusesse parki vabaõhulava rajamiseks tulnuks taotleda eelnevad kooskõlastused keskkonna- ja muinsuskaitseametnikelt.

Lisateave telefonil 5342 5242 ja www.rannu.ee.

Foto: Rannu vald

Algab igasügisene filmiränne Matsallu

Kesknädalal, 15. septembril algab Matsalu 8. rahvusvaheline loodusfilmide festival, millest on saanud arvestatav loodusfilmide tegijate ning vaatajate kohtumispaik.

Festival kostitab külalisi rikkaliku filmi- ja sündmuste valikuga 15.–19. septembrini Lihulas ja Haapsalus.

Võistlusprogrammi on valitud 27 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: A – „Loodus”  ja B – „Inimene ja loodus”.  Filme hindab  žürii koosseisus Derek Kilkenny-Blake (Suurbritannia),  Kalinka Stoinovska, DA (Bulgaaria), Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve.
Avaüritus on 15. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Samas on filmiränne juba täies hoos: ETV2 vahendusel on koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega alates eelmisest esmaspäevast näidatud Matsalu filmifestivali (MAFF) viie eelmise aasta võidufilmi.

Sel aastal tasub eraldi välja tuua filmifestivalil nooremale publikule pakutavaid sündmusi. Kolmapäeval on Lihulas laste loodushariduse päev. Päeva jooksul saab vaadata filmi merikilpkonnade elust ning ajada juttu zooloog Aleksei Turovskiga. Järgmisel päeval leiab loodushariduse päev aset Haapsalu kultuurikeskuses.

Festivali tuumaks on lai valik loodusfilme, mis linastuvad Lihulas ja alates neljapäevast ka Haapsalu kultuurikeskuses. Festivalimaailm on sel aastal taas avardunud: esimest korda on festivalil esindatud  Botswana, Hiina ja Rumeenia filmid. Festivali avafilmiks on Austria film „St. Helensi mägi”, mis jutustab looduse taastärkamisest pärast paarikümne aasta tagust hiiglaslikku vulkaanipurset.

Festivali ajal toimuvad ka  töötoad. Töötuba „100 aastat loodusfilmi” juhib Derek Kilkenny-Blake, Eesti vanemast loodusfilmist teeb ettekande filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas. Traditsiooniliselt on festivalil oma osa loodusfotograafial. Üles pannakse üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 18. septembril on fototöötoad ja fotoüritused Lihula mõisas, pühapäeval, 19. septembril aga Silma õpitoas.

Festivali auhinnatseremoonia toimub sedapuhku pühapäeva asemel laupäeva, 18. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval kõiki auhinnatud filme uuesti.

Vaata lisa!

Haljala päästeameti ruumidesse tuleb jäätmejaam

Haljala endise abikomando territooriumil on aastaid kogutud ohtlikke jäätmeid, vanu rehve ja pakendeid. Kuna abikomando ruumid seisavad kasutult ja nende rekonstrueerimine võimaldab laiendada oluliselt erinevate jäätmeliikide vastuvõttu, otsustas Haljala vallavalitsus muuta ruumid jäätmejaamaks.

Vallvalitsus taotles SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) esmalt toetust heal tasemel rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja hiljem ka hoone rekonstrueerimiseks. Nüüdseks on projekteerimine lõpetatud KIKile on ette valmistatud uus taotlus, seekord hoone rekonstrueerimise rahastamiseks.

KIK finantseeris 2009. aastal Haljala abikomando ruumide rekonstrueerimisprojekti koostamist summas 32 998 krooni. Haljala vallavalitsuse omaosalus oli 6602 krooni.

Vallavalitsus loodab, et suudab 2011. aasta sügiseks avada korraliku jäätmejaama, mis lahendaks mitmed jäätmete üleandmisega seotud probleemid.

Luulerong teeb kolmanda peatuse Rakvere raamatukogus

Homme, 14. septembril kell 18.20 peatab Edelaraudtee rongiluule kolmanda luulevalikuga rong Rakvere raudteejaamas. Kell 19 algab koos rongiga saabuvate luuletajate ja näitlejaga pidulik luuleõhtu Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Rongiluule kolmandas sõidus on akendel Kalev Kesküla, Aare Pilve, Maarja Kangro, Kauksi Ülle, Leelo Tungla, Hannes Varblase, Liisi Ojamaa, Mats Traadi, Karl Martin Sinijärve ja Viivi Luige luuletused. Luuletusi saab lugeda, sõites rongiga Tallinnasse, Narva, Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Raplasse…

Valikus on punkluulet, lüürilist loodusmeeleolu, filosoofilist mõtteluulet, humoorikat mõttelendu, nii riimilisi kui vabavärsilisi tekste. Rongiluule kolmanda sõidu pidulikul luuleõhtul esinevad Maarja Kangro, Liisi Ojamaa, Aare Pilv ja Hannes Varblane. Näitleja Mart Toome loeb Kalev Kesküla luuletusi ning rongiteemalisi vahetekste. Kirjandusele annavad hoogu juurde Rakvere linnaorkestri ja saksofonikvarterti muusikud Jüri Takjas ja Kristlin Kunnus. Kirjandusõhtu on kõigile tasuta.

Rong kirjanikega saabub Rakvere jaama kell 18.20. Kõik, kes soovivad kirjanikke rongijaama tervitama ja raamatukogusse saatma tulla, on oodatud.

Pädaste mõisa restorani köök
on viinud Muhu maailmakaardile

Pädaste mõisa restoran Muhu saarel pakub kõneainet ka kaugel: tuntud toidukriitik Alexander Lobrano kiidab ajalehe New York Times lisalehes selle Läänemere kööki.


„Ajal, mil maailm joobus kõigest Vahemere-pärasest, pakkusid Läänemerd ümbritsevad riigid piirkonnana vaid marginaalset kulinaarset huvi, nüüd on seal aga toimumas gastronoomiline ärkamine,” vahendab veebivärav Saaremaa.ee Lobrano sõnu.



Läänemere saarte maitsed ongi võetud Pädaste mõisa restorani köögi kontseptsiooniks. See on Lobrano arvates ka üks põhjus, miks Pädaste mõisa restoran on praegu üks paremaid ja huvitavamaid uusi söögikohti Euroopas ning on saanud sihtkohaks nii Stockholmi, Kopenhaageni, Riia, Berliini kui teiste linnade gurmaanidele.

Toidukriitik kirjutab, et restorani peakokk Peeter Pihel ja mõisaomanik Martin Breuer külastasid piirkonnale iseloomulike maitsete ja toorainete otsingul Zealandi ja Bornholmi saart Taanis, Ahvenamaad Soomes ja Ölandi Rootsis. Lobrano tunnustab muu hulgas restorani pakutavat Läänemere saarte juustuvalikut ning veinikeldrit, mida peab üheks paremaks Baltimaades.



Alexander Lobrano on töötanud ajakirja Gourmet Euroopa korrespondendina ning teinud kaastöid ajakirjadele Bon Appetit, Food&Wine, Travel&Leisure jt.

Noorteorganisatsioonid otsivad „Head eeskuju”

Täna algab kandidaatide esitamine konkursile „Hea eeskuju 2010”, millega tunnustatakse noori, kelle pealehakkamine, sihikindel töö ja võime kaasa haarata teisi, on muutnud meie kodukanti ja elukeskkonda paremaks.

Konkurss kuulutatakse avatuks koostööleppe sõlmimisega täna kell 14 Tallinnas Olümpia hotellis. Ühist eesmärki näitava leppe sõlmivad MTÜ Noortekonverentsid, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tegusad Eesti Noored ja UNICEF Eesti.

Ettevõtmise patrooni, Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul, on kaks aastat korraldatud konkurss näidanud, kui palju on tublisid ja ettevõtlikke noori, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse juba täna.

Tunnustatud ühiskonnategelastest ja noorteorganisatsioonide esindajatest koosnev žürii valib kandidaatide seast välja ühe noore, kes pälvib „Hea eeskuju” tiitli ja 20 000 kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks.

„Hea Eeskuju kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid tunnustust. Taotlusvormi saab aadressilt www.noortekonverents.ee,” selgitas tänusündmuse korraldaja Ott Sarapuu.

Kandidaate saab esitada kuni 17. oktoobrini. Tänusündmuse auhinna-gala toimub noortekonverentsi „Lahe koolipäe”v raames 4. novembril Tartus Vanemuise teatris.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.
 
Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.
 
„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.
 
EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.