Eile kutsus Keila linnavalitsus oma värskeid ilmakodanikke beebiballile.
Keila linnapea Tanel Mõistus ja abilinnapea Eike Käsi kutsusid linnakodaniku tunnistuse saamiseks ballile selle aasta esimesel poolel sündinud 27 tüdrukut ja 36 poissi koos vanematega. Esinesid lasteaed Rukkilille lapsed ja nende juhendaja Katrin Mandel.
Pilte beebiballist: http://galerii.keila.ee/v/Linn/Keila_002
Täna last Pärnus Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist, kes asuvad seal pilliroogu hävitama. Veised jäävad rannaniitudele seniks, kuni neile jätkub ninaesist.
Esialgu mai keskele planeeritud karjalaskepäev lükkus halbade ilmastikuolude ning mägiveiste napi ninaesise tõttu edasi. Samuti osutus mägiveiste niidule laskmine suvel ohtlikuks, kuna Mai rannaniitudel ei ole loomadel päikesepaistelise ilmaga varjulist kohta. Praeguseks on loomade omaniku Georg Artma hinnangul pilliroogu söömiseks piisavalt, samuti on ilmastikuolud soodsad ning aeg mägiveiste rannaniidule lubamiseks küps.
Ligikaudu 10 hektarile asub pilliroogu sööma esialgu 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud keskkonnaametis koostatud kaitsekorralduskavas, see näeb ette, et rannaniitusid karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.
Mägiveised on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad paiknevad niitudel nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.
„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on praegu väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.
Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid keskkonnaametilt. Artma on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.
Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.
Allikas: Pärnu linnavalitsus
Esmaspäeval Võrumaal Kääpa koolis toimuma pidanud kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovskiga lükkub Turovski haigestumise tõttu edasi. Millal kohtumine toimub, pole praegu veel teada.
Kylauudis.ee kirjutas kohtumisest siin.
2010. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saavad tantsupidude ajalugu käsitleva teose „75 aastat Eesti tantsupidusid“ kaasautorid Kadri Valner ja Anneli Ammas. Stipendium antakse üle teisipäeval, 14. septembril kell 12 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi Fond annab igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval välja stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, rahvatantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi Fondi haldusnõukogu otsustas sel korral anda stipendium Anneli Ammasele, kes on tantsupidude ajalugu käsitleva raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ tekstide autor ning Kadri Valnerile, kes on sama raamatu projektijuht ning põhitekstide autor.
Mõlemad stipendiaadid on rahvatantsu valdkonna jäädvustamise aktiivsed edendajad. Peale rohkete teemakäsitluste meedias on Kadri Valner tänavu aasta alguses kaitsnud Tallinna ülikooli psühholoogia instituudis magistritöö pealkirjaga „Tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsujuhtide tööga rahulolu ning selle seosed tööga seotud kontrolliulatuse, subjektiivse heaolu, motivatsiooni ja enesehinnanguga“. Töö kirjeldab tantsujuhtide töörõõmu ning püüab selgust saada, kuivõrd on tantsujuhti „käivitavaks“ jõuks tantsupidude toimumine, palk, rühm jms.
Anneli Ammaselt on peagi ilmumas Mait Agu elu ning tema fenomeni käsitlev raamat, mis täidab olulise tühimiku Eesti tantsu ajaloo jäädvustamisel. Koostöös on Ammasel ja Valneril aga peagi valmimas uus raamat noorte laulu- ja tantsupidude ajaloost.
„75 aastat Eesti tantsupidusid“ ilmus kirjastuse „Varrak“ ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi koostöös 2009. aastal. Tegemist on mahuka ja kvaliteetköites kultuuriloolise teosega, mis oma 350l leheküljel koondab ühiste kaante vahele ülevaate Eesti tantsupidude traditsioonist ning arengust. Raamatust leiab ülevaate nii peojuhtidest kui ka repertuaarist. Peale Tallinnas toimunud suurte tantsupidude on kirjas ka põhjalik loetelu maakondlikest olulisematest rahvatantsusündmustest. Köide sisaldab rohkelt kvaliteetset ning huvitavat pildimaterjali. Raamatu kaasautoriteks on peale Valneri ja Ammase paljud meie armastatud tantsupedagoogid, teiste hulgas ka mitmed varasemad Ullo Toomi stipendiumi laureaadid.
Ullo Toomi haldusnõukogu esinaise Ilma Adamsoni sõnul oli raamatul tugev kaasautorite grupp, kuid just Kadri Valner ning Anneli Ammas on need, tänu kelle suurele tööle ja eestvedamisele see oluline teos tänaseks olemas on. Ullo Toomi oli tantsupidude traditsiooni mõtte algataja ning tantsupidudele tänase tähenduse andja, mistõttu on see raamat otsekui kummardus meie Tantsutaadile, sõnas Adamson.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.
Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus
Homme, 11. septembril koguneb Pärnu luuleklubi Luuletaeva-Latern Port Artur 1 fuajeekohvikus. Koos minnakse edasi Lõuna tänavasse Ingeri-Soome seltsimajja, kus toimub luuleetenduse proov. Etenduse lavastab Margus Oopkaup.
Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.
“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.
Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Lõuna-Eesti haigla värski lepingu perrä saava mi kandi huuldaja naada ammõtit opma paiga pääl, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Vaia tuud om: Võro haigõmajan tege tüüd 85 huuldajat, a erialanõ haridus om näist õnnõ neläl.
«Tävvelidselt võimalik, et seo om hää võimalus,» ütel’ as’a kotsilõ Võro haigõmajan kümme aastakka vanno ja tervüseviaga inemiisi iist huult kandnu Vähi Terje. Tartohe opma minemist tä hindäle ette kujoda-i: «Koh ma sääl üüd olõ ja kiä sõs perre iist huult kand?»
Vahtsõ lepingu perrä saavaki vahtsõ aasta radokuust kuuli minnä innekõkkõ nuu, kiä joba tüütäse haigõmajan vai mõnõn Võro maakunna vannokoton. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.
Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jana selet’, õt seoilma-aignõ oppus avitas huuldajil saia viil parõmbis as’atundjis.
Tuu om hääs abis ka noilõ huuldustüütäjilõ, kiä mõista-i inemiisi iist peris õigõlõ huult kanda. «Om nii, et ku käüt üten huuldõkodon, sõs jo ussõst sisse minnen lüü kusõhais nõnna, a ku läät tõistõ, pruugi-i edimädse huuga arvugi saia, kon olõt,» tuu Trolla näüte huuldajidõ mitmõsugumadsõst ammõdimõistmisõst.
Võro haigõmaja vannokodo elänik Truija Maimu (85) ütles ummi huuldajidõ kotsilõ õnnõ häid sõnno: «Ütski lats jõvva-i nii huult kanda ku siih tetäs: minno hoitas siih ku rõnnalast!» kitt tä.
Viil om Truija Maimu väega rahul tuuga, et kõik huuldaja kõnõlõsõ timäga umah võro keeleh. «Kiräkiilt kõnõlõ-i jo mi siih kiäki, ma arva, õt siih ei mõistõtagi tõisildõ,» ütel’ tä.
«Võromaa umaperä omgi seo, et nii õe ku huuldaja piät mõistma kolmõ kiilt – võro, viru ja petseri,» muias’ Trolla Jana tuu jutu pääle.
Tä ütel’, et huuldaja omma pääas’aligult kas keskiälidse vai vanõmba inemise ja kõnõlõsõ võro kiilt tävveste vabalt. Noorõmba mõistva kas kah kõnõlda vai saava vähembält arvo.
Mirjam Nutov
Kuigi seeneaeg on endiselt hoos, tasub pilk puude alt seeni taga ajades ka
juba veidi kõrgemale tõsta. Nimelt annab mets oma värvumisega märku üha
lähenevast sügisest. Nädalavahetusel kanuuga mööda Soomaa jõgesid kulgedes on huvitav jälgida seda sügisvärvide mängu nii puudel kui ka põõsastel. Nii
ruttu on see muutus toimunud, kuid just vaikselt värvi muutev looduspilt teeb matka kuidagi eriliselt rõõmsaks kohe.
Soomaa teated:
* Seenehuvilistel on endiselt metsa asja – kuuseriisikad on ka nüüd valmis!
* C. R. Jakobsoni Talumuuseumis peetav Talukultuurikooli õppepäev 12. septembril võimaldab osa saada meie esivanemate tarkustest. Seekord proovitakse koos valmistada hoidiseid vanade retseptide ja nippide järgi.
* Köögiviljakasvatuse infopäev mahetootjatele toimub täna, 10. septembril Tori vallas Klaara-Manni talus.
* Ussi urguminemise päeval 8. septembril pidavat ussid maausu kohaselt talvituma minema ja oma mürgi kaotama: vaata lisaks.
* Räätsamatkade hooaeg alustab. Kuigi räätsadega saab matkata igal aastajal, on just sügis üks neist aastaaegadest, mida tasub rappa uudistama minna.
* Kõigi septembrikuus soomaa.com tagasiside ankeedi täitnute vahel loositakse välja auhid, milleks on seekord räätsamatk kuuele inimesele. Täida ka sina Soomaa.com ankeet ja osale oktoobrikuu loosimises!
ETV kutsub kirjandusõpetajaid üles valima välja eesti luulest 20 kaunimat, olulisemat, ilusamat ning mõjuvaimat luuletust.
“Me palume kirjandusõpetajate abi, et nad saadaks 1. oktoobriks oma ettepanekud, millised on need läbi Eesti ajaloo kõige ilusamad luuletused,” rääkis ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa saates “Ringvaade”.
Kui ettepanekud on laekunud, siis valitakse nende hulgast sada luuletust välja. “Profid näitlejad loevad luuletused sisse ja need tulevad järgmisel aastal eetris esitamisele,” selgitas Allikmaa.
Luuletused pannakse ka DVDle ning need saadetakse koolidesse.
Üritusele on õla alla pannud ka haridusministeerium ja kultuuriministeerium. Sel puhul olid “Ringvaatesse” kutsutud ka ministrid Laine Jänes ja Tõnis Lukas, kes saate ajal oma värsid paberile panid.
Luuletusi saab sisestada aadressil http://etv.err.ee/luuletus2011
Allikas: ERR
Viimastel nädalatel on Võrumaal levinud soodsa hinnaga saagide Stihl 460 ja 441 pakkumised. Odavat hinda põhjendavad müüjad enamasti sellega, et on välismaalased ja neil ei lubata saage Venemaale viia.
Ametlike Stihli müüjate sõnul on originaalis Stihl 460 puhul tegu väga võimsa lageraie saega, mida Eestis ei müüda ja mille hind oleks ca 14 000 kr. Kuna osa saage on juba toodud neile hooldusesse, siis on selgunud, et tegu ei ole originaalsaagidega, vaid need on arvatavasti järgi tehtud kuskil Hiinas. Uutel saagidel on ilmnenud kohe häälestamise probleemid ja ka võimsuselt tunduvad need olevat lubatust palju nõrgemad.
Pakkuda võidakse ka lauanõusid ja nuge. Ka nende kvaliteedis tasub kahelda. Erametsaliit soovitab sellise pakkumise korral kutsuda politsei.
Allikas: Aarne Volkov
Kaheksa Tiibeti munka esitavad täna kell 19 Rakvere eragümnaasiumis ja homme kell 19 Narva kultuurimajas Rugodiv budistlikke rituaale ja traditsioonilisi kloostripidustuste tantse.
Tiibeti munkade kontsert aitab taas ellu ärgata ajaloolisel Tsekarmo-nimelisel budistlikul kloostril Himaalajas, kust kõik esinevad mungad pärit on. Tsekarmo klooster asub Ladakhis, India põhjapiiril vastu Tiibetit. Ladakhi nimetatakse hellitavalt Väikeseks Tiibetiks.
Etenduse teises osas tulevad lavale nomaadide ja legendaarse tiibeti rahvuskangelase Gesari tantsud. Eestis elav tiibeti laama Sangyas peab väga oluliseks, et eesti publik saab osa autentsest kloostrikultuurist, mis Tiibetis on hävimisohus.
Homme, 11. septembril kell 12 on kõik viie- kuni kaheksa-aastased lapsed oodatud Pärnu keskraamatukogu karude jututuppa.
Koos esimese sügiskuuga saavad raamatukogu karude jutunurgas taas hoo sisse jutuvestmised. Iga kuu teisel laupäeval täpselt kell 12 oodatakse sinna kõiki viie- kuni kaheksa-aastaseid raamatusõpru, kel tahtmist toredaid lugusid kuulata, põnevaid pilte vaadata, joonistada ja üheskoos maailma asju arutada.
Seekord tuleb juttu autode põnevast maailmast. Autolugusid kuulates selgub, et neilgi võib olla oma iseloom ja omad lemmiktegevused, koguni lemmiksöök. Üheskoos vaadatakse autopilte ja aetakse autojuttu. Joonistamata ei jää ka pildid väikese autopildinäituse tarvis.
Tänasest kuni pühapäevani toimub Tartu ülikooli peahoones ajaloolase ja teoloogi Dr Pille Valgu (1959-2009, fotol) mälestuseks pühendatud akadeemiline konverents “Spirituaalsus ja kohtumine TEISEGA“.
Praegune religiooniõpetus Eestis on mitmes mõttes Pille Valgu nägu: aine keskmes on õpilane, aine sobib riikliku õppekava eesmärkidega, arvestab lapse sotsiaalse, kognitiivse, usulise ja moraalse arenguga. Mitmed uurijad on nimetanud seda laiemas mõttes spirituaalsuseks, see sisaldab endas sidususe tunnetust, imetlemis- ja imestamisvõimet ja igatsust tähenduste loomise järele.
Mälestuskonverentsi peetakse Tartu ülikooli nõukogu saalis ja usuteaduskonna ruumides. Konverentsi korraldab Eesti religiooniõpetajate liit, Tartu ülikooli usuteaduskond ja kultuuriteooria tippkeskus. Kaasatud on ka teoloogilist kõrgharidus pakkuvad õppeasutused, kus Valk õpetas.
Konverentsi erinevad ettekanded ja töötoad keskenduvad vajadusele ehitada sildu erinevaid religioone ja maailmavaateid esindavate inimeste vahele. Konverentsil on ainulaadne võimalus osa saada Euroopa religioonipedagoogika tipptegijate loengutest ja töötubadest. Esinema tuleb näiteks Warwicki ülikooli religiooniprofessor ja kultuuridevahelist õpet ja inimõigusi edendava Euroopa Wergelandi keskuse nõustaja Robert Jackson. Ina ter Avest on psühholoogina aastaid uurinud nii õpilaste kui õpetajate identiteediga seonduvaid küsimusi ja koolikultuuri. Peter Schreiner on armastatud lektor konverentsidel ning Euroopa Nõukogu tasemel religiooniõpetuse üle otsustava organisatsiooni ICCS (Intereuropean Commission on Church &
School) president ning CoGREE (Coordinating Group for Religion in Education in Europe) moderaator.
Reedeseid töötubasid juhendavad erinevate maade teadlased – neid saavad tudengid kuulama tulla konverentsitasu maksmata. Laupäeval on aga töötoad nii eesti- kui inglise keeles. Plenaarloengutelning neile järgnevatel diskussioonidel on sünkroontõlge, töötuba tuleb valida vastavalt keelele.
Konverents algab täna, 10. septembril kell 12sissejuhatavate loengute ja heade kogemuste jagamisega. Homsesse konverentsi põhipäeva mahuvad kolm ettekannet, töötoad ja Pille Valgu mälestusõhtu, käiakse tema haual ja meenutatakse tema tehtut.
18-11. septembrini müüb Vanemuine, 10.-14. septembrini Rakvere teater ja 12. septembril Estonia teater oma etendustele sooduspileteid.
Vanemuises kestab sooduspiletite müük selle nädala kolmapäevast laupäevani. Soodushinnaga saab pileteid lunastada kõigile etendustele kuni 2011. aasta maikuu lõpuni.
Piletisaju käigus tehakse sõltuvalt etendusest piletitele kuni 50protsendilist allahindlust. Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades kui ka väljaspool Tartut toimuvate külalisetenduste puhul. Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele.
Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.
Rakvere teater alustab täna oma 71. hooaega, müües koduetenduste pileteid 50protsendilise soodustusega. 10.-14. septembrini oodatakse kõiki Rakvere teatri kassasse või kohvikusse iga päev kella 9-23ni. Samuti on sooduspiletid müügil Piletimaailma müügikohtades või piletimaailm.com veebilehel. Pileteid saab broneerida Rakvere teatri telefonil 329 5444.
Loe lähemalt: rakvereteater.ee
Estonia teater korraldab pühapäeval, 12. septembril kella 12-15ni Estonia maja taga pargis traditsioonilise turupäeva, kus müüakse kõikidele rahvusooperi etendustele pileteid 25 protsenti soodsamalt.
Rahvusooperi solistid, koor, orkester ja Eesti rahvusballett tutvustatavad meeleolukal kontserdil linnarahvale teatri 105. hooaega. Samuti on müügil Estonia meened, trükised, plaadid, teatrikostüümid ja rekvisiidid ning toimub Heli Veskuse ja Voldemar Kuslapi lavakostüümide heategevuslik oksjon.
Peale Estonia kassade müüvad sel päeval sooduspileteid ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohad ning pileteid saab osta terve päeva jooksul ka internetist https://www.piletimaailm.com/ või http://www.piletilevi.ee.
20. septembril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas loeng-õpituba “Buddha tee”. Juhendab Laama Mingyur, kes on olnud 28 aastat laama Denys Rinpotše järgija ja õpilane ning sooritanud tema juhendamisel traditsioonilise kolmeaastase eraklaagri.
Juba 2500 aastat on lugematul hulgal inimesi järginud Buddha teed. See on mitte-teistlik ja mitte-duaalne, tugineb mõistmisele ja mitte uskumisele. Sellel teel ei ole intellektuaalne arusaamine eesmärk, vaid vahend, et juhatada meid vabaduse ja fundamentaalse õnne kogemuseni.
Kjabdze Kalu Rinpotše (1904–1989) oli üks suuremaid tiibeti kaasaegseid õpetlasi, olles tunnustatud ja hinnatud kui tohutu mõistmise ning sügava tunnetusega inimene.
Enamiku tiibeti õpetuste ülekannete pärijana, oli ta eriliselt just mahāmudrā ja dzogtšeni teostunud õpetaja. Muu hulgas oli ta ka laama Denys´ õpetajaks, kes on praegu üheks Kjabdze Kalu Rinpotše peamiseks pärijaks.
Toimub tõlge eesti keelde. Tasu 50 krooni.
Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreeruda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 5558 8929, Kadi Noor
Järgmise nädala reedel, 17. septembril peetakse Võru kultuurimajas Kannel kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsi. Konverentsi alguses kuulutatakse välja Kangro preemia tänavune laureaat.
Konverentsi avalöök antakse kell 11.05, kui lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar räägib lühidalt aasta ettevõtmistest. Seejärel antakse välja Kangro preemia ning pärast seda peavad oma ettekanded erinevatel kirjanduse ja kirjanikega seotud teemadel Janika Kronberg, Elle-Mari Talivee, Vesta Pille ja Merle Sulg, Tiia Allas, Aidi Vallik, Leo Kunnas ja Kauksi Ülle. Päeva juhib Võru linnateatri peanäitejuht Tarmo Tagamets. Konverents lõpeb kell 15.25. Vaheajal kell 14-14.15 esinevad Võru muusikakooli õpilased.
Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Võrumaal Oe külas. Enne Teist maailmasõda jõudis ta töötada Vanemuise dramaturgina. 1944. aastal siirdus Soome kaudu Rootsi, kus ta 50 aastat hiljem suri. Paguluses toimetas ta aastatel 1950 – 1994 ajakirja “Tulimuld” ja töötas Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina.
Võru maavalitsus annab kirjanduspreemiat välja alates 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli Kangro ise ning järgmisel aastal nimetati preemia temanimeliseks. Preemia omistatakse Võrumaalt pärit, Võrumaaga seotud või Võrumaa teemadel kirjutavale isikule. 20 aasta jooksul on preemia pälvinud muuhulgas Kauksi Ülle, Kaido Kama, Oskar Kruus, Rein Põder, Olavi Ruitlane, Contra jt.
Pühapäeval, 12. septembril avatakse esmakordselt Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeval Kartuliakadeemia – õpikoda, kus saab tutvuda ja maitsta Eesti Kulinaaria Instituudi kokkade kartuliroogi, näha ja kaasa osta erinevaid Eesti kartulisorte ning küsida nõu nii kartulikasvatajatelt kui kokkadelt.
Kartuliakadeemia eestvedaja Dimitri Demjanovi sõnul luuakse selle algatusega koostöövõimalusi sordiaretajate, kartulikasvatajate, kokkade, teadlaste ja tarbijate vahel.
Kartulipäeva raames saavad külastajad degusteerida kümmet kartulisorti ning konkursi “Kuldmugul 2010” raames selgitatakse välja parim kartulisort. Lisaks saab laadalt kaasa osta head kodumaist kartulit ning sõlmida kokkuleppeid talvevarude soetamiseks. Lastele on avatud kartuliteemaline loovustuba.
Allikas: Eesti Kulinaaria Instituut, kulinaaria.ee
Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.
Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.
Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.
Kartul on kartul
Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.
Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.
Talgupäevad tulekul
Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.
Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.
Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.
Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.
