5 september 2010 Archives

Huvipäevad seeneriigi saladuste avastamiseks

Lähipäevil on Tartu ja Elva kandis tulemas mitu huvipäeva seeneriigi saladuste avastamiseks. Seenemetsa saab minna koos juhendajatega.

TÜ loodusmuuseumi seente huvipäev on 8. septembril. Metsas ei õpita seeni mitte ainult tundma, vaid kogutakse neid ka seenenäituse tarbeks. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest. Juhendavad Külli Kalamees ja Kadri Pärtel. Üritus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee,: Info 737 6076 (loodusmuuseumi administraator).

Kahel järgmisel päeval, 9.-10. septembril korraldatakse seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. 9. septembril on see lahti 10-19, 10. septembril 10-17.30; konsultatsioonid on kell 11 ja 16. Juhendavad Kuulo Kalamees (09.09 kell 16) ja Külli Kalamees.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse korraldatav tasuta seeneõppepäev on Elva-Vitipalu maastikukaitsealal laupäeval, 11. septembril algusega kell 10. Kogunetakse 9.45 Elvas nn Mahlamäe teeristis, kust sõidetakse koos edasi matka alguspunkti. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus. Retk kestab umbes neli tundi. Osalejate arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine: 525 4172 või triinu@vvvs.ee. Seeneõpet toetab KIK.

Kodanikeühenduste suvekool sel aastal Elvas

Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab kodanikeühendustele suvekooli, et aidata paremini oma igapäevast tööd korraldada. Kodanikeühenduste suvekool „Kuidas öelda ei?“ toimub 10.-11. septembril Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses.

EMSLi info kohaselt on suvekooli temaatika praktiline ja seotud kodanikeühenduste igapäevaste tegemistega. Iga aasta, iga hooaeg, iga päev seisavad kodanikeühendused oluliste valikute ees: kas meie missioon töötab endiselt või on meil vaja see üldkoosolekul uuesti üle vaadata; kes otsustab, millised on algava sügise kõige olulisemad tegevused; leidsime huvitava projektikonkursi – miks mitte kandideerida? Kuidas selliseid valikuid teha? Kindlasti on igal organisatsioonil kujunenud välja omad võtted, kuidas olulist ebaolulisest eristada. Suvekoolis uuritakse, kas need on kõige tõhusamad võtted.

Allikas: EMSL

Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte

Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.

Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.

Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vald

Türil korraldatakse esimene õunafestival

Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.

Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.

1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.

Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.

Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:

Türi valla kauneim õunapuu
Türi Õunakook 2010
Õunavein 2010
Õunamahl 2010
Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused 2010

Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.

Allikas: Türi vald

Heltermaa sadamas algavad remonditööd

Esmaspäeval, 6. septembril alustab AS Saarte Liinid Heltermaa sadamas põhjakindlustuse tugevdustöid, mis toovad kaasa ka muudatused Väinamere laevastiku asetuses parvlaevaliinidel.

Ehitustööd toimuvad Heltermaa sadamas kail number 4, mida kasutab parvlaev Muhumaa. Remonditööd viib vastavalt AS-i Saarte Liinid välja kuulutatud hanke tulemustele läbi AS Raunopol, tööde kestvus on planeeritud novembri keskpaigani.

Ajavahemikus, mil parvlaeva Muhumaa kai Heltermaal on remondis, teenindavad Hiiumaa ja mandri vahelist liini Väinamere Liinide laevastiku kogenud liikmed Ofelia ja Regula. Parvlaeva Muhumaa toob Väinamere Liinid remonditööde ajaks Kuivastu-Virtsu liinile, kus on sadamates olemas tema jaoks ohutud sildumiskaid.

„Parvlaev Muhumaa sai suvekuudel liini teenindada vaid ajutiste navigeerimisjuhiste järgi, mis sügis-talvehooajal oleksid pannud Muhumaa liiklusele olulisi piiranguid. Palume reisijatelt ja ettevõtjatelt mõistvust – loodetavasti sujuvad ehitustööd graafikus ning muudatused laevastiku asetuses on lühiajalised. Samas on need remonditööd üliolulised nii reisijate, ettevõtjate veoste kui laevastiku ohutuse tagamiseks,“ ütles Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel.

Laevade vahetused liinide vahel toimuvad pühapäeva, 5. septembri hilisõhtul. Seega alates esmaspäevast teenindavad Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevad Ofelia ja Regula ning Kuivastu-Virtsu liini parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa.

Heltermaa sadama probleemid ilmnesid mai alguses Saaremaa Laevakompanii uue laeva Muhumaa liiniletulekul, kui selgus, et AS-i Saarte Liinid hallatava Heltermaa sadama kai põhjaplaadistus ei pidanud konsultatsioonifirma AS Merin poolt koostatud esialgse tööprojekti olulistest puudustest tingitult vastu laeva sõukruvide tekitatud veevooludele ning tekkis oht laeva vigastamiseks. Alates sellest ajast on parvlaev Muhumaa liini teenindanud üksnes ajutistes navigeerimistingimustes seatud piirangute alusel.

Allikas: Väinamere Liinid

Vooluveekogude seisundi parandamise õppepäevad

Algaval nädalal toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet “Vooluveekogude seisundi parandamine”.

Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.

6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.

Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee.

Tartus selguvad parimad pritsumehed

14. septembril toimub Tartus Tigutornis ja selle ümbruses päästjate individuaalne ja võistkondlik jõukatsumine: “Pritsumees 2010” ja “XI Kõrghoone Kuningas”. Esimene start antakse kell 11.00.

Lõuna-Eesti Päästekeskus korraldab Tartus võistluse, kus päästjad erialaste ülesannete lahendamisel jõudu proovivad. Osalevad nii võistkonnad kui individuaalvõistlejad. Esimene, nn pritsumehe võistlus, koosneb neljast harjutusest: kõrghoonejooks Tigutornis, harjutus voolikutega, veepäästeharjutus Emajõel ning takistusriba.

Lisaks toimub eraldi jooksuvõistlus Kõrghoone Kuninga tiitlile. Võisteldakse üle 17 kilo kaaluvas erivarustuses.

Seoses veepäästeharjutusega kehtivad 14. septembril kell 12-14 võistluste toimumispagas Emajõel veeliikluse piirangud.

Täpsem info www.rescue.ee

Mõnistes tuleb Mihklipäeva laat

Mõniste pargis korraldatakse 18. septembril algusega kl 10.00 Mihklipäeva laat, mille raames selgitatakse konkursi korras välja parim leib, parim kringel, parimad marineeritud seened ja ilusaim hoidis.

Oodatud kõik, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid, mida oma pere ei vaja. Samuti oodatakse perenaisi, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid – võimalus tulla ja teha oma toodetele reklaami.

Teadmiseks konkurssidel osalejatele:
Parim leib – konkursile palutakse tuua terve leivapätsi (ei ole oluline, kas põranda või vormileib), hindajateks UMA MEKK (Võrumaa päritoluga toit) eestvedajad.
Parim kringel – kringel peaks olema ümmargune, sellest peaks jätkuma seitsmele lapsele, kes kringleid hindavad
Parimad marineeritud seened – konkursile tuua pooleliitrilise purgiga seened, neid hindavad MTÜ Labritsa juhatuse liikmed
Ilusaim hoidis – sellel konkursil tingimused puuduvad – võib lasta fantaasial lennata, hindajateks on laadalised.
Konkursile esitatud hoidised (juhul, kui esitaja on nõus) loositakse hinnangu andnud laadaliste vahel välja.

Laadal tuleb ka rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemel, et need kompostihunnikusse vista, too taimed laadale ja inimene, kellel on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.

Laadal kauplejatelt kohamaksu ei küsita, küll on aga korraldajatel palve, et müüjad loovutaksid on toodetest, teenustest, asjadest ühe (või komplekti), et need saaks oksjonil maha müüa. Oksjoni tuluga kaetakse laada korraldamisega seotud kulud.

Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Tänasest alustame uue rubriigiga “Inimene”, kus ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.

Antsla kooli 65. juubeli puhul ilmub koolilehe KooliSilm erinumber, kus juttu mitmetest lõpetajatest läbi mitme aastakümne. Värskeim neist, Jonatan Karjus, Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse poeg, lõpetas Antsla gümnaasiumi sel aastal ja asub sügisest Tallinna Ülikoolis õppima riigiteadusi.

19aastane Jonatan kuulub noorte orienteerujate hulgas Eesti teravamasse tippu, osales juulis juunioride MMil, Taani rajad küll Jonatanile erilist rõõmu ei toonud. Siiski, looduses, eriti metsas kulgev spordiala sobib Metsamoori pojale imehästi, tal on plaanis oma vigadest õppida ja leida veelgi rohkem aega treeninguteks.

Kas orienteerumine oli su esimene spordiala?
Ei olnud, enne orienteerumist käisin paar kuud judotrennis. Noorena käisin palju jooksmas ja rattaga sõitmas. Loe edasi: Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive