Päev: 26. august 2010

Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Katrin Lumberg,
kaugtöötaja

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega. Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega.

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et ‘maakaid’ oli ringis linlastest rohkemgi ning ‘linnainimesedki’ määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt ‘Kalamaja’ mitte ‘Tallinn’. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud ‘maakatest’ on maale ära läinud endised linlased. Viimaste hulka kuulub ka allakirjutanu. Nagu ka ‘juhet pidi tööl käijate’ hulka, keda samuti Sännas leidus mitmeid teisigi. Loe edasi: Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Anija mõisas peetakse pühapäeval laata

Anija mõisa platsil peetakse pühapäeval, 29. augustil kella 9-17 laata. Müügil on käsitöö-, aia-, elustiili- ja kodukaupu. Toimuvad töötoad, kus saab erinevat liiki meisterdamist oma silmaga näha ja ka ise proovida. Lisaks veel palju erievaid tegevusi ja atraktsioone. Kell 16 esineb Kirile Loo, kell 20 lõpetab laadapäeva tantsupidu. Kauplejaks registreerimine e-posti aadressil anijamois@gmail.com või telefonil 502 1160.

Ligi pooled vanuritest ei tea tulekahju korral numbrit 112

Inimestest vanuses üle 65 aasta ainult 59% helistaks tulekahju korral numbrile 112, selgub Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“.  Küsimusele „Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral?“ vastas Eestis tervikuna 82% inimesi, et helistaks tulekahju korral numbrile 112.

Maakonniti on teadlikkus numbrist 112 kui tulekahjunumbrist küllalt erinev. Kui hiidlastest 90% teab, kuhu koheselt ja kiiresti helistada, siis Viljandimaa elanikest teadis õiget vastust kõigest 75%. Teistest maakondadest paremini on informeeritud ka Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa elanikud. Tulekahju korral võivad aga kiiresti abi kutsumisega kõige enam hätta jääda lisaks viljandlastele veel Valgamaa, Raplamaa, Tartumaa ja Võrumaa elanikud.

Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole sugugi asjatu. Alles käesoleval kevadel tuli ühest Lõuna-Eestis asetleidnud tulekahjust teatamise käigus ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastas, ei teadnud, kust abi kutsuda ja helistas info saamiseks oma tuttavale. Üsna palju väärtuslikke minuteid läks aga selle käigus kaotsi.

Möödunud aasta lõpus põles vanainimeste kodu maha, sest nad valisid  juba üle kümne aasta kasutuselt kadunud tuletõrjenumbrit. Need kaks näidet ei ole sugugi ainukesed juhused. Päästjatele tunnistatakse pärast tulekahju kustutamist ikka vahel, et koheselt ei tulnud õige number meelde ja seetõttu läks aega kaotsi.

Nimetatud uuringu tulemustest ei pea järeldama, et numbri 112 tuntus ongi nii madal. Lihtsalt inimestel on sagedamini vaja helistada tervise pärast ja nii seostataksegi seda numbrit rohkem kiirabi numbriga.  Kui 2009.a saatsid Häirekeskuse päästekorraldajad sündmuskohale abi kokku 260 877-l korral, siis 8% neist olid päästesündmused ja 92% tervisega seotud väljakutsed.

Eriti vähe teavad numbrit 112 tulekahju numbrina inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist ainult 59% helistaks tulekahju korral sellele numbrile (2008. aastal 69%). Vanuses 41-64 inimesed teavad 112 tulekahju numbrina 79% (eelmisel aastal 81%). Seega unustavad kõige rohkem vanemad inimesed selle numbri seotuse tulekahjuga ja neile tuleb seda infot pidevalt meelde tuletada.

Häirekeskus palub rääkida 112st vanuritele

Häirekeskus palub inimestel teha üks väike heategu: minna külla üksi elavale tuttavale vanainimesele ja rääkida numbrist 112 kui hädaabinumbrist, kust saab abi igasuguse mure korral. Olgu selleks haigus, tulekahju või kahtlase eseme, mida võib pommiks pidada, leidmine. Või on mõni suur loom sattunud olukorda , kus ta ise end aidata ei suuda.  Veelgi parem, kui saab numbri kuhugi nähtavale kohale üles riputada ja seda koos korralikult läbi mõeldud teejuhatuse kirjeldusega.

Teejuhatus on juba seepärast vaja üles kirjutada, et kiiret abi vajavates olukordades mäletavad eriti vanainimesed ikka neid asju, mis juhtusid kunagi ammu, siis kui nemad veel noored olid. Nii võibki juhtuda, et teejuhatuses kasutavad vanad inimesed teetähistena selliseid hooneid, mis juba ammu maha lammutatud. Samuti võivad hooned aja jooksul saada hoopis uue tähenduse. Näiteks kunagine meierei võib olla juba muudetud kaupluseks või kauplusest saanud elumaja. Vanainimesed aga seda kriitilistes olukordades ei mäleta ja kaovadki eriti väärtuslikud sekundid teejuhatuse meeldetuletamisele.

Edvi Freiberg,
häirekeskuse kommunikatsioonijuht

Foto: Alexandr Kanykin

Jägala Linnamäele kavandatakse külastuskeskust

Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.

Jägala linnamägi on unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Teadaolevalt on linnus rajatud 7.-8. sajandil, kuid inimesed on selle koha peal elanud juba 5000 aastat tagasi, hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud nöör- ja kammkeraamika ning leeasemed. Linnust uuriti juba aastatel 1920-23 A. Spreckelseni, A. Friedenthali ja A. M. Tallgreni poolt. Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

Jägala linnamägi. Foto: vikipeedia

Palupõhja looduskoolis algab Gaia Hariduse koolitus

Reedel ja laupäeval toimub täiskasvanutele mõeldud Gaia Hariduse alane koolitus Tartumaal Alam-Pedja looduskaitseala keskel tegutsevas Palupõhja looduskoolis, seekordseteks teemadeks pärimusmeditsiin ja jätkusuutlikud majandusmudelid.

Koostöös Eesti Vabaharidusliiduga korraldatav koolitus on järjekorras juba kolmas Gaia Haridust tutvustav õppekord, kuid mille iga koolituspäev on ka omaette võetuna tervik.

Reedel pühendutakse pärimusmeditsiinile ja saunateraapiale, lektoriks Alar Krautman Lahemaa Tervisekoolist.

Laupäeval käsitletakse jätkusuutlikke majandusmudeleid ja tegemist ei ole tavapärase igava majandusjutuga. Ebatraditsioonilist vaadet majandusele avab EBSi doktorantuuris õppiv Riinu Lepa, kes on tegev ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Uue-Antsla pargis on pühapäeval heategevuspäev

MTÜ Uhtjärve Krehvinid korraldab pühapäeval, 29. augustil kell 12 Uue-Antsla pargis heategevuspäeva, kus saab annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid, mänguasju ja muid vajalikke tarbeesemeid.

Lastele on loterii, batuut, näomaalingud, vahvad mängud ja palju muud põnevat. Toimub küladevaheline võrkpallivõistlus. Kell 16 mängib tantsuks ansambel Party.

Müüjatel palutakse registreeruda hiljemalt homseks, 27. augustiks telefonil 5333 2253 või 513 7830.

Tartus avatakse täna Lõunakeskuse taluturg

Tartus Lõunakeskuses avatakse täna kell 16 taluturg, kus hakatakse kauplema Lõuna-Eestis kasvatatud aiasaadustega ning siin toodetud pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega.

Taluturu operaator on MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis on loodud Lõuna-Eesti kolme Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. Taluturul hakatakse müüma kvaliteetset ja ausat Eesti talukaupa. Aus Eesti talukaup tähendab, et toodangu tooraine pärineb kindlast talust või toode on valmistatud kas talus või tehakse töötlemisel koostööd väiketootjaga.

Kui mujalt Eesti piirkondadest on tulemas huvitavaid originaaltooteid, mida Lõuna-Eestis veel pole, siis on ka nemad teretulnud.

Avamisel võib sealt leida tooteid sellistelt pakkujatelt nagu Peipsiveere Köögiviljaühistu, Nopri Meierei, Liivimaa Lihaveis, Eesti Mahe, Männituka Jaanalinnutalu, lihatööstus Oskar, Rahinge Lihatööstus, Alt-Lauri talu, Põhjala talu, Taarapõllu talu, Tamme talu pagar, Linnu talu, Järveotsa Vutifarm, Tamme aiandustalu, Rähni Küülikufarm, Tervise Kodu, Tiivi Liiberti kitsepiimatooted jt.

Lõunakeskuse Taluturg on avatud E-R 12–20 ning L-P 10–20.

[youtube hpGpgl6cpUw]

Vändra hobikoor sõidab Rootsi laulureisile

Vändra hobikoor ja Kilingi-Nõmme naiskoor alustavad täna laulureisi Rootsimaale Heby kommuuni, kirjutas alevi koduleht. Eelmisel suvel esineti koos Heby kooriga Vändra ja Kilingi-Nõmme rahvale, nüüdminnakse vastukülastusele. Koos kahe rootsi kooriga antakse kolm kontserti, üks neist Sala kirikus, teine Enakeri kirikus. Tagasi koju jõutakse 30. augustil.

Veriora noortekeskuses esineb täna Uganda muusik

Täna, 26. augustil kell 19 esineb Veriora noortekeskuses Uganda noor ja andekas multiinstrumentalist ning laulja Joel Sebunjo (pildil).

Stiililiselt on tema muusika mitmekülgne, peegeldades eksootilisi žanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. Ta on andnud viimase kolme aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid nii Euroopas kui Aasias, mänginud ühel laval koos selliste meistritega nagu Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaled, Etran Finatawa, Baba Maal, Salif Keita jt.

Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid tema loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava mandinke hõimurepertuaar. Oma teistkordsel Eesti tuuril esineb Sebunjo Uganda rahvapilli endongoga, mängib kalimbat (metallist lehtedega pöidlaklaver) ja loomulikult laulab. Pilet 25 krooni.